Täna, hingedepäeval lõpevad kümnendad toompäevad. Viie päeva jooksul toimusid missad, palvused, saadi osa erinevatest kontsertidest, konverentsist, lapsed joonistasid Iiobi lugu, kohtusid Balti riikide luterlike kirikute juhid.

Toompäevi avades rõhutas  Tallinna lahkuv linnapea Tõnis Palts, et toompäevad on kindlalt Tallinnale tähtis sündmus. Tänuväärne on toompäevade kultuurikesksus, need on Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks saamise üks osa. Peapiiskop Andres Põder tuletas meelde, et kui Balti kett kulges Toompealt Lätisse ja Leetu, siis kümnendatel toompäevadelgi oleme koos oma Balti naabritega.

Maarja medal Siim Kallasele

Toompäevade avamisel  anti kuuendat korda üle Toomkoguduse kultuuripreemia Maarja medal, mille koguduse nõukogu otsustas annetada Euroopa Komisjoni asepresidendile Siim Kallasele, pidades silmas tema suurt panust Eesti majanduskeskkonna kujunemisel, kroonile üleminekul ja liitumisel Euroopa Liiduga, aga samuti tema esinemisi ja kirjutisi eetiliste põhiväärtuste kaitseks, abielu ja perekonna tugevdamiseks, meie rahva kristlike juurte tähtsustamiseks ja religiooniõpetuse viimiseks üldhariduskoolide õppeprogrammidesse.

Siim Kallase peaministriks oleku ajal allkirjastati vabariigi valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide protokoll. Siim Kallas on varemgi  toompäevadest osa võtnud, 2002. a päevade avakõnes  rõhutas ta olulist ja positiivset mõju, mis meie rahvale on osaks saanud just kuulumisega kristliku Euroopa rahvaste peresse.

17. veebruaril 2005. a esines Siim Kallas Postimehe arvamusliidrite lõunal kõnega, milles ta väga jõuliselt ja veenvalt kaitses traditsioonilisi väärtusi, sealhulgas perekonda ja kristlust. Mitme aasta jooksul on Siim Kallas just Toomkoguduse jõuluõhtu jumalateenistuse valinud oma pere ühiseks jõulude sissejuhatuseks.

Kultuuripreemia antakse isikule, kes on andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ja kelle tegevus on otseselt puudutanud Tallinna Toomkirikut. Senised laureaadid on olnud Tõnu Kaljuste, Kuno Pajula, Dolores Hoffmann, Lennart Meri ja Mikko Heikka.

Maarja medali andis üle Toomkoguduse juhatuse esimees Raido Rüütel. Preemiat vastu võttes ütles Siim Kallas, et ta on väga liigutatud ja tahaks tänada oma ema, kes tema kristlikule ellusuhtumisele aluse pani. Kultuuripreemiaga kaasneva raha 10 000 krooni annetab Siim Kallas Narva Aleksandri kiriku ehituse heaks.

Hea muusika kõlas iga päev

Toompäevadel on traditsiooniliselt rikas kontserdiprogramm. Sel aastal sai kuulata Läti ja Leedu kõrgetasemelist muusikat. Kontserdi andis maailmakuulus Leedu tenor Virgilius Noreika, kes hiljuti oma 70. sünnipäeva tähistas. Juubilar on ligi 50 aastat laulnud juhtivaid rolle ooperites ja andnud kontserte üle maailma. Oma väga tiheda esinemisgraafiku sisse mahutas Baltimaade üks juhtivamaid tenoreid esinemise Tallinnas. Teda saatis orelil Toomkiriku organist Kadri Ploompuu.

Pühakutepäeva öökontserdi andis Läti gregooriuse laulu ansambel Schola Cantorum Riga. Usupuhastuspüha õhtul toimunud eesti kontserdil astusid üles tenor Jaan Arder, organist Kadri Ploompuu ja Alina Sakalouskaya mandoliinil. Hingedepäeva kontserdi andsid Tallinna kammerorkester ja segakoor Latvija, dirigent oli Andres Mustonen. Kindlasti tuleb siinjuures nimetada Eesti Kaitseväe orkestrit Peeter Saani juhatusel ja klarnetisti Toomas Vavilovit, kes andsid suurepärase avakontserdi. Kontserdid, nagu ka kõik teised üritused, on senini ikka tasuta olnud, nii oli võimalik tõesti igaühel tulla kirikusse ja nautida kõrgetasemelist muusikat.

Toompäevade traditsioon sai alguse 1996. aastal, mil toimusid Toomkiriku päevad. Päevadel on olnud alati üks läbiv teema. Aja jooksul laieneti kiriku müüride vahelt välja ja hakati tegema koostööd nii naabritega Toompeal kui ka linnavalitsuse ja Tallinna Filharmooniaga, muidugi on hea koostöö ka praostkonna teiste kogudustega. Toompäevad 2005 on lõppenud, korraldustoimkond mõtleb juba järgmisele aastale.

Tiiu Pikkur

Siim Kallase tänukõne Maarja medali vastuvõtmisel

Austatud Toomkogudus! Ma olen üllatatud ja meelitatud teie otsusest selle aasta Maarja medali saaja kohta. Kui ma mõtlen, kas ma olen selle ära teeninud, siis leian, et mõtteliselt peaks siin minu kõrval seisma üks inimene, keda küll ammu meie keskel pole. See inimene on minu ema. Temaga tahaksin jagada selle medali saamise au, temale tahaksin selle sündmuse pühendada.

Asi pole mitte niivõrd selles, et ta pidas kinni kiriklikest tavadest ja käis aeg-ajalt kirikus, kuhu ta ka mind mõnikord kaasa võttis, ja et meil kodus tähistati kõiki olulisi kristlikke pühasid. Minu ema oli väga hea, väga salliv ja läbinisti, läbinisti korralik inimene. Oma korralikkuse ja oma kõrged moraalsed põhimõtted ammutas ta oma kristlikest tõekspidamistest.

Mina käisin ka ülikooli ajal kirikus, aga seda pigem protestivaimu näitamiseks, mitte religioossete veendumuste sunnil. Minust ei saanud kirikuga aktiivselt seotud inimest. Mõni inimene muutus riikliku ateismi surve alt vabanedes ootamatult väga religioosseks. Enamasti tundus mulle selline äkiline meelemuutus võlts ja veider.

Kuid olen kogu elu tundnud huvi ühiskonnaelu korraldamise vastu ja olnud mõnikord selle korraldamisel aktiivne osaline. Meid on sageli juhtinud prantsuse valgustajatelt-ateistidelt pärit veendumus, et ühiskonna ja inimese elu saab täiuslikult korraldada ilma religioonita, vaid täiuslikke seadusi kehtestades ja nende täitmist tagades.

Ma arvan, et see veendumus pole kinnitust leidnud. Lisaks headele seadustele vajame me ka vaimset tuge, moraalset sõnumit, mida pakuvad inimesele erinevad kirikud.

Paar päeva tagasi avaldati andmed, mille kohaselt üle poole lastest sünnib Eestis väljaspool tavalist abielu. Elu läheb loomulikult oma teed ja sellesse tuleb suhtuda sallivalt ja mõistvalt. Sellistes asjades pole jõu ega seadustega võimalik midagi muuta. Aga on väga halb, kui pole kedagi, kes ütleks, et ka teisiti on võimalik ja et ka teisiti on hea. Ja et ka tavalist perekonda on vaja toetada. See on traditsiooniliselt kristliku kiriku missioon. Mul on olnud õnn veenduda tavalise perekonna eelistes, mille eest saan tänada oma abikaasat, meie mõlema vanemaid ja meie lapsi.

Meie (ja mitte ainult meie) ühiskonnas tuleb aeg-ajalt ette sündmusi, kus inimeste käitumine äratab küsimusi ja meelepaha. Ei saa süüdistada juriste, et nad mõõdavad sündmusi juriidiliste normide mõõdulaua järgi. See on nende töö, nende roll. Ei saa süüdistada ärimehi, et nad soovivad rikastuda. See on nende roll, see on turumajanduse liikumapanev jõud. Ei saa süüdistada poliitikuid, et nad võitlevad võimu pärast. See on nende töö, selle kaudu pakutakse ühiskonnale erinevaid valitsemisotsustusi.

Aga ütleks mõne sündmuse ja käitumise puhul lihtsalt: ärge tehke nii, sest nii pole ilus! Kes ja kus oleks see Õpetaja, kes ütleks: ärge tehke nii, sest korralikud inimesed nii ei tee! Kus oleks see Õpetaja, kes leiaks õpetavad ja kosutavad sõnad inimesele ja perekonnale aastatuhandete pikkuse inimkogemuse varamust, mis on kirja pandud tarkades raamatutes?

Eks see Õpetaja peab tegelikult olema meie endi sees, aga temagi vajab vastuste leidmiseks tuge, vaimset jõudu, talletatud kogemust. Usus talletatud vaimne jõud ja vaimne kogemus aitab ja õpetab meid. Võib-olla vajame seda täna rohkem kui kunagi varem.

Veelkord – palju tänu Maarja medali eest! Olen tõesti väga liigutatud. Medaliga kaasneva rahasumma soovin annetada Narva Aleksandri kiriku taastamistööde rahastamiseks.