Elu ja Inimesed

Kirik aitab hinge eest hoolt kanda ja kultuuri levitada

Rein Veidemann (71) on üks neist tänavustest EELK Teeneteristi III järgu ordeni laureaatidest, kes tutvustamist ei vaja. Rohkem kui neljakümneaastase avaliku tegevuse jooksul on ta silma paistnud nii ajakirjaniku, kirjandusteadlase, poliitiku kui avaliku intellektuaalina. Muu hulgas on Veidemann tähelepanu äratanud ka seeläbi, et tavatseb oma kirjutiste kaudu juhtida tähelepanu kiriku ja religiooniga seotud teemadele. Millega oskate endale EELK ...

Maestro Roman Toi mälestuseks

Noorus on peegel, milles vanem generatsioon ennast uuesti näeb. Noorus on nagu fotokaamera. Ta registreerib ainult seda, mis tema läätse ette jääb. Hoolitsegem siis, et ülesvõetav motiiv oleks sobivaks eesti pildiks ilmutatav. Roman Toi kõnest Torontos Eesti Vabariigi aastapäeval 1964 101-aastasena on surnud legendaarne dirigent ja väliseesti koorielu eestvedaja, pedagoog, helilooja ja organist Roman Toi (18.06.1916–07.05.2018). Roman Toi oli ...

Kuulata saab tipptasemel koorimuusikat

Laupäeval, 26. mail annab Tallinna Kaarli kirikus kontserdi USA üks vanimaid ja silmapaistvamaid meeskoore – Rutgersi ülikooli meeskoor New Jerseyst. Kontserdil on kaastegev Estonia seltsi segakoor Heli Jürgensoni juhatamisel. Juba 1872. aastast tegutseva koori repertuaaris on koorimuusika kullafondi kuuluvad teosed. Alates 1993. aastast on koori dirigent dr Patrick Gardner, kelle juhtimisel on esinetud nii USA kui maailma lavadel ning tellitud ...

Politseikaplanid osalevad politsei igapäevatöös

Tutvustamaks politsei- ja piirivalveameti (PPA) kaplanaati ja selle tööd, pean alustama väikese sõnaseletusega. Kes on kaplan? Kaplan on vaimulik, kes on kiriku poolt ametisse pühitsetud, kuid töötab ja teenib väljaspool kirikut – koolides, haiglates, politseis, vanglates, sõjaväes jm. Kaplanaat või kaplaniteenistus on kaplanitest ehk vaimulikest koosnev üksus, mis teenib ühte konkreetset töölõiku väljaspool kirikut. Politseikaplanite ülesanne ...

Kolumn

Kunstist. Isiklikult

Kadunud maailm. Kolm aastat tagasi oli Vana-Võromaa kultuurikojas kunstnik Liive Koppeli isikunäitus. Seisin teise korruse akna all: vaatasin aknast välja ja vaatasin seinal rippuvat maali. Vaatepilt oli sama. Liive Koppel oli jäädvustanud killukese Võru linna ajaloolisest arhitektuurist. Nimelt Kreutzwaldi tänava ja Katariina alleel vana „Tamula“ sööklahoone ajast, kui see juba tühja ja mahajäetuna, aga oma endises aguliilus seisis. 1881. ...

Juhtkiri

Ove sander, assessor

SanderOve_2017marts_TiiuPikkur

Maestro on lahkunud. Just nimelt lahkunud, mitte kadunud. Kaduda võib rahakott või südametunnistus, kuid neidki võib Jumala armuga üles leida. Inimene ei kao kuhugi. Saati siis veel ristiinimene. Jumala juures on ta alati alles. Leitud, õnnistatud ja hoitud. Meie jaoks aga, kes me veel mõne aja siinpool oleme, on alles nende inimeste armastus ja soojus. Nende selged ja sügavad jäljed mitte ainult maakamaral, vaid meie hinges. Miskipärast arvan, ...

Arvamus

Eestlaste iseseisvumise tee

TreiJyri6

Meenutades Eesti vabariigi taassünni lugu, meie ülemnõukogu tegevust, institutsioone ja inimesi, ei saa mainimata jätta neid, kes meie riigi saatuse jaoks olulistel hetkedel oskasid ja julgesid tegutseda ning tohutut vastutuskoormat kanda võtta. Üheks nendest oli kahtlemata president Arnold Rüütel. Üks mälestus aastatest 1988–1991. Keskvõim otsis pidepunkte ja oli saatnud kutsed liiduvabariikide kultuuriministritele. Moskvasse ja sellele ...

Nädala ringvaade

Kui iga okas loeb

Kuigi hiljutise kampaania käigus saavutas hunt siili ees edu, pälvides rahvuslooma tiitli, on siil jätkuvalt see loomake, kellega kohtumist (erinevalt hundist!) iga inimene ootab. Rahumeelne, varjulise eluviisiga putuktoiduline, kes saab ennast kaitsta looduse poolt antud okaskasukaga. Ise ei ründa, aga vajadusel on võimeline ennast kaitsma – see siili olemus imponeeris ristima kaitsejõudude sõjalise õppuse Siiliks. Väike Eesti riik ei soovi ...

Jutlus

Jumala loomistöö imelisest jätkumisest

Vallsalu,Jyri2

Ap 2:1–13 Herbert G. Wells kirjeldab oma fantastikaromaanis „Inimjumalad“ inimese kokkupuudet teise reaalsusega. Romaan on kirjutatud 1923.aastal ja see on autori pilk tulevikku. Fantastikas on ju kõik võimalik. Uues reaalsuses on kõik väline täiesti teistsugune ja täiuslikum. Minategelast paneb aga hämmastuma üks asjaolu. Need täiuslikud olendid, inimjumalad, keda ta seal kohtab, kõnetavad teda tema oma kodukandi keelemurdes. Kuidas see on ...

See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand.
(Sk 4:6)