Elu ja Inimesed

Õde Cassiana: ta on väärt jõudma ülemistesse tubadesse

Kavandades aastavahetusse jäävat palverännakut Jeruusalemma, loodan veel näha ema Kseniat, aga et Jumalal oli plaan ta vahepeal isakoju kutsuda, siis jõuan silmast silma kohtumise asemel hoopis eestlannast nunna hauale. Ema Ksenia, kodanikunimega Silvia Salasoo põrm puhkab Õlimäe kalmuaias. Lõvi värava kaudu Jeruusalemma vanalinnast välja, Kidroni orust läbi ja mööda Õlimäe nõlva üles võtab nobedal sammujal aega 15 minutit. Aga isegi siis, kui ...

Oma silmaga Iisraelis nähtu

Margit Prantsus on tuttav raadiohääl Pereraadiost. Aga nüüd tuntust kogunud ka kirjutajana. Tema esimene raamat „Minu Iisrael“ ilmus 2017. aastal. Möödunud aasta lõpus ilmusid juudi jutud, enne seda juudi anekdoodid. Margit Prantsus on pärit Viljandist. Elanud kümmekond aastat Tartus ning kolm aastat pühal maal. Viimased 10 aastat on tallinlane. Erialalt on ta õpetaja; töötanud muusika- ja keeleõpetajana. Viimastel aastatel on tema põhitööks ...

Uudiseid praostkondadest

Tallinna praostkond Oluline märksõna integreerumine Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piir ütles Eesti Kirikule, et aasta alguse olulisem uudis on see, et Lasnamäe Püha Markuse osakoguduse Pae palvemajas leeritati kolm uut koguduseliiget. Grupp alustas sügisel ja õnnistamine toimus kolmekuningapäeval. Töö Lasnamäel on kestnud üle nelja aasta ja seda vedanud Soome misjonär Kai Lappalainen koos oma abikaasa Mirva ning laste Noa, Noomi, ...

Üheskoos pühi tähistamas

Mitmes Eesti linnas on kujunenud tavaks, et erinevatesse konfessioonidesse kuuluvad kristlikud kogudused korraldavad jõuluajal ühiseid ettevõtmisi. Näiteks Rakvere on meil tuntud linnana, kus konfessioonidevaheline koostöö juba aastaid heal järjel olnud. erinevad kogudused on üheskoos korraldanud koguni kirikupäevi, mis on toimunud detsembri alguses ja väldanud terve nädala. Tänavu jäid need ära, küll aga toimus esimesel advendil Rakvere luteri ...

Kolumn

Vaimulik töö jääb suures osas nähtamatuks

Image

Kui jõulud ja aastavahetus läbi saavad, siis muutub kõik korraga halliks ja valgeks. Korraga kustub kõik sära ja jõulukaunistused muutuvad äkki mingitmoodi ülearuseks. Maailm võtab kuidagi asjalikult talveunise hoiaku. Enam pole justkui midagi oodata, käes on üldine vaikelu. Kuid aasta algus on enda tegevuse ülevaatamise ja kokkuvõtete tegemise aeg. On see meeldiv tegevus või mitte? Nii ja naa, kuidas keegi seda asja võtab. Kord küsiti minult, ...

Juhtkiri

Viis kingitust headelt ametivendadelt

SanderOve_2017marts_TiiuPikkur

Ajalehenumbri ilmumise päeval saab 28 aastat päevast, mil kaks noort meest seisid värisevate põlvede ja südametega piiskopliku toomkiriku altari ees, et võtta vastu õpetaja ordinatsioon. Nendeks meesteks olid praegune kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar ja alljärgnevate ridade autor. Altaris aga oli viis meest: peapiiskop Kuno Pajula, assessor ja Tartu praost Harald Tammur, Saarte praost Elmar Reinsoo, Välis-Eesti kiriku assessor Tõnis Nõmmik ning ...

Arvamus

Hoolitsegem oma mälu eest

Klaas,Urmas

Esmaspäeval tähistasime Vabadussõjas Tartu vabastamise 100. aastapäeva ja sel puhul saabus Tartu jaama taas soomusrong. Soomusrong Wabadus, vabastamist meenutama ja tähistama. Tsiteerisin soomusrongi tervitades kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 ülemkaptenit Paul Georg Laamanni, kes kirjeldas oma mälestustes kohtumist oma abikaasaga 25. jaanuaril 1919. aastal Mõisaküla jaamas: Astusin rongist platvormile, habemesse kasvanud, magamata, pesemata, ...

Nädala ringvaade

Ilusa ja rikka emakeele aasta

Kuulsin mõni aeg tagasi sõna ’kirsikivipadi’. Kas pole kaunis? Sellise padjaga jahutatakse või soojendatakse silmi. Religioonialastest sõnadest avastasin äsja Elmar Salumaad lugedes sõna ’kaitselmus“, mis tähendab Jumala tegevust langusjärgses maailmas ja maailmaga lahus lunastustööst. Eestlase identiteedi juurde kuulub eesti keel. Võib-olla mitte kõiki, aga mind teeb eesti keelt mitte rääkiva eestlasega kohtumine kohmetuks. Eesti keel on ilus, ...

Jutlus

Issand jagab meiega rõõmuosadust

Lasting,Arvo

Jh 2:1–11 Evangelist Johannes ütleb oma rõõmusõnumi eelviimases peatükis, et ta on soovinud oma pühas teoses kirja panna Jeesuse tehtud tunnustähed. Seda selleks, et me usuksime, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg. (Jh 20:30–31) Jeesuse tehtud tunnustähtedes ilmneb aga oluliselt tema abivalmidus ja heldus, s.t ka Jee­suse ja meie taevase Isa heldus meie eest hoolt kanda. See on tema soov jagada koos meiega rõõmu ja ilu, milles tema ka ise ...

Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. (Jh 1:17)