Elu ja Inimesed

Peapiiskop Urmas Viilma: kirik on liblikate ootel

Juuni esimese esmaspäeva hommikune Toompea on sedavõrd turistiderohke, et Emajõe Ateena vaikeluga harjunul tekib soov enne vestlust peapiiskopiga hetkeks palveks aeg maha võtta. Püüan selleks minna toomkirikusse. Ei õnnestu, mitu gruppi võõramaalasi tungleb uksel. Ei taha trügida. Konsistooriumisse sisenedes leian selle, mida hetkel kultuurkristluse kantsiks muutunud kirikust leida ei suutnud: ukse sulgudes tänavamelule tervitab mind keskaegse ...

Kaitseväe kaplan ja kirik

Mai esimeses pooles toimus kaitseväe suurõppus Siil 2018, mis hõlmas ligi 15 000 inimest, nende hulgas ka kristlasi, ning üle 10 tegev- ja reservkaplani. Kirikuleht läks sellest teemast peaaegu vaikides mööda. Minagi ei peatu sellel rohkem. Kirjutama ajendas hoopis artikkel politseikaplanitest (vt EK 16.05.2018, Tuuli Raamat: Politseikaplanid osalevad politsei igapäevatöös). Hea ja ülevaatlik. Lugu algas küsimusega: kes on kaplan? Vastus oli: ...

Olevale olnust ehk Käsu Hansust tänapäeva

Puhjas tähistati 9. juunil küla esmamainimise 600. aastapäeva. Kiriku esmamainimisest on aastaid mõnevõrra rohkem. Tartust Viljandisse sõites jõuab umbes poole tunni pärast Kavilda orgu. Seda kaunist paika tuntakse 13. sajandi esimesest poolest kui Puhja kihelkonda. Missugune muinaskihelkond seal varem paiknes, pole teada. Küla esmamainimise ajaks on aasta 1418, kiriku esmamainimise ajaks 1397. Tegu oli puukirikuga. Praegune kivikirik on külast ...

Uuendused instituudi magistriõppes ja pastoraalseminaris

EELK Usuteaduse Instituut – EELK vaimulike ja töötegijate kasvulava – ootab sügisel taas uusi üliõpilasi. Usuteaduskonna dekaan prof Randar Tasmuth, mida uut toob järgmine õppeaasta usuteaduse instituudile? Kõige olulisemaks pean usuteaduse magistriõppe osas aasta tagasi algatatud uuendust ning pastoraalseminari sisseastumise nõuete tugevdamist. Sisseastumiseksam pro venia concionandi muutub pastoraal­seminari põhiliseks eksamiks ja see ...

Kolumn

Rahvareformist

Jürgenstein, Toomas

Luterlastele on reformimine tähtis sõna. Seda nii ajaloos tagasi reformatsiooni poole vaadates kui täna olulise põhimõttena – ecclesia semper reformanda – kirik peab pidevalt uuenema. Loomulikult tähendab tsiteeritud põhimõte, et selles protsessis uueneb ka inimene. 5. juunil arutati riigikogus riigireformi küsimusi, kuidas teha meie riiki paremaks. Väga meeldejääva ja mõtlemapaneva üleskutsega esines seal professor Rein Taagepera, kes ...

Juhtkiri

Tänasest ja homsest diakooniast

Yprus_13.03.2010

Täna mõtlen vajadusest tõlkida ja tõlgendada diakooniat, mis jääb raskesti mõistetavaks võõrsõnaks enamikule eestlastest, muutub aga arusaadavaks tegude keeles. Diakoonia on tegu. Räägitakse loomulikust diakooniast, otsekui oleks olemas ka mitteloomulik või üleloomulik diakoonia. Muidugi on usupraktika selles, kui ristiinimesed toetavad üksteist, aitavad, on üksteise kõrval. See ei ole töövorm, see on elu. Kui kristlasteks saanud juudid enam ...

Arvamus

Kirik keset kihelkonda

EK karikatuur 2018-06-20

Sõites mööda kevadsuvist Eestimaad hakkavad kihelkondade keskuste kirikute tornid eriliselt silma. Eks need ole olulised märgid aasta ringi. Kuna suvel on enam aega, siis on mahti teha peatusi ja sisse astuda kirikutesse, millest me autos mööda vuhiseme. Meie haldussüsteemi ümbertegemine on nüüd faasis, et tehtuga harjuda. Haldusreformi on teinud valitsus nii jõu kui kavalusega, aga vahel on mul küsimus, kas ka tarkuse ja südamega. ...

Nädala ringvaade

Haridususust

Eestlastena oleme maalt pärit rahvas. Pea iga suguvõsa suulises pärimuses on lugu või paar, kuidas ettevõtlik esiisa, harvemini esiema, maalt linna paremat elu läks otsima. Vanemad tegid endast oleneva, et vähemalt üks lastest saaks külakooliteed linnas jätkata. Vaimuvalgus ja koolitarkus – need usuti edu pandina sillutavat teed paremasse homsesse. Tammsaare on kirjandusklassikaks kirjutanud selle higi ja vaeva, mis eesmärgi saavutamise nimel ...

Jutlus

Ristimisega saame koguduses ja ümbritsevas elus tähenduse

algur kaerma

Ap 19: 1–6 Apostlite tegude autor Luukas esitab elegantse ülevaate Efesose linna jüngrite ristimisest. Pole öeldud, kas Efesose ristimised toimusid vee piserdamisega, vee pealekallamisega, vette kastmisega või muul meetodil. Kirjutaja jaoks ei olnud ristimise laadi kajastamine määrav, sest vaidlusküsimust sellest tollal ei olnud. Vaevalt, et armuline Jumal kedagi ristimise konfessionaalsete eripärade tõttu tänapäevalgi igavesse hukatusse ...

Ristija Johannese tunnistus: Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema! (Jh 3:30)