Elu ja Inimesed

Lein ning lootuserõõm pesitses meie südameis

23. augustil 1989 korraldati Eestis, Lätis ja Leedus ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet. Meeleavaldus oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamise 50. aastapäevale. Paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt. „Kui õige laulaksime!“ tegi üks naisterahvas ettepaneku. „Täna on tegelikult leinapäev …“ ...

Vitraažaken toetagu, mitte ärgu domineerigu

vitraazisümpoosion

Muinsuskaitseameti ja EELK ühiskorraldusel Tallinnas arhitektuurikeskuses toimunud vitraažide teemalisel sümpoosionil käsitleti seda kunstiliiki asjatundjate ja asja­armastajate ringis eelkõige sakraalhoonete raamistikus. Kuivõrd täitis sümpoosion korraldajate ootust luua vitraaži teemal arutlemiseks laiem foorum, näitab veel aeg, aga kindlalt võib öelda, et juuni algul toimunud sündmusega astuti jõuline samm soovitud suunas. Kohal oli ...

Armulauariistad kuulutavad ühtekuuluvust

Suvel võttis Tartu Peetri kogudus pidulikult vastu talle kuuluvad koduse armulaua riistad. Peetri koguduses on tagasi kõik olulised esemed, mis sõja ajal välismaale viidi. Aastal 2010 võeti pidulikult vastu kogudusele kuuluv nelja kalliskiviga hõbekarikas, mis on pühapäeviti kasutusel. Möödunud aastal tõi koguduse õpetaja praost Ants Tooming Kanadast puhkuselt tulles kaasa koduse armulaua riistad, mis õpetaja Jaak Taul 1944. aasta augustis ...

Ka väikses kalurikülas oli kabel

Loksa_kirik

Loksa linn tähistab sel laupäeval linna päeva. Loksa esmamainimisest möödub 390 aastat, linnaõiguse sai Loksa aga aastal 1993. Ei ole just sage, kui umbes 3000 elanikuga Loksalt kirikulehte mõni uudis jõuab. Seepärast võtsime kiriku esmamainimise ära märkida. Kuusalu kiriku­kroonikas kirjutati aastal 1629: „Kuusalu kogudusel on kaks rannakabelit. Teine ja vanem on Jumminda kabel. Teine Loksal, mis üks kena paik on, sai aastal 1629 parandatud, ...

Kolumn

Ühiskonda hoidvad lõimed

Eile möödus 28 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. 1918. aastal sündinud inimesed said 28aastaseks 1946. a. Kui ei oleks olnud sõda, okupatsioone ja anneksiooni, siis oleks kolm aastat varem, 1943. aastal peetud laulupidu ja muude ettevõtmistega tähistatud veerand sajandi pikkust omariiklust. Ligi kümme aastat oleks veel olnud vaja maksta Ameerika Ühendriikidele Vabadussõja ajal võetud laenu ning asunikel oleks üle kolmekümne aasta tulnud ...

Juhtkiri

Kirik tellingutes

luhamets_joel_nh

Mõni aeg tagasi ütles emeriitpeapiiskop Andres Põder, et kristliku misjoni kõige ehtsamaks sümboliks ongi tellingutes kirik. Kirikute ehitamine ja korrastamine on väliseks märgiks Jumala riigi kasvamisest selles maailmas. EELK 2018. aasta tegevusaruandes kirjutas peapiiskop Urmas Viilma: „Nimelt oleme Eestis viimase 30 aasta kestel taastanud või päris uuena ehitanud, pühitsenud ning kiriklikuks tegevuseks kasutusele võtnud kokku 53 (!) ...

Arvamus

Mõtteainet pakkuv näitus

Rain_Soosaar_oige copy

Tartu linnamuuseumi näitus „Kirikust kristallipoodi. Mitut usku Tartu“ on mitmes mõttes külastamist väärt. Siit ei saa nimelt mitte ainult teadmisi usuelu muutumisest Emajõelinnas viimase saja aasta jooksul, vaid ka rohkesti mõtteainet praeguse kirikuelu kohta. Tõsi, kirikuinimesele võib kuraatorite lähenemine harjumatu ja võõristavgi tunduda. Esimesele iseseisvusajale pühendatud väljapanekus keskendutakse nimelt tollal mõnedes haritlaste ...

Nädala ringvaade

Annetusekoguja käsiraamat

Kindlasti meenub igaühele käsiraamatutest kõneldes vähemalt üks, kui mitte mitu. Alustades eesti keele käsiraamatust ja lõpetades näiteks inimeste juhtimise kvaliteedi arendaja või eluterve kärgpere käsiraamatuga. Aga miks siis ei võiks olla ka käsiraamat neile, kes annetusi koguvad. Kogemusi selleks on kas või Tartu Maarja koguduse vabatahtlikel, kes on aktiivselt kiriku taastamiseks raha kogunud. Laulupeo sündmuste raames koguti kiriku ...

Jutlus

Jumala visitatsioon

PaenurmPeeter2019aug3_fSoome suursaatkond

Lk 19:41–48 Kui palverändur astub Jeruusalemmas üle Õlimäe ja laskub keskmist teed mööda Kidroni orgu, jääb tee äärde väike kabel nimega Dominus flevit (ld ’Issand nuttis’). 1955. a valminud kabeli altari taga olevast kaarjast aknast avaneb kaunis vaade Templimäele ja muslimite kullatud Kaljukuplile. Selles pildis sulab kurvalt kokku tänane ja kahe aastatuhande tagune Jeruusalemm. Kabel tähistab sündmust, mida kirjeldab evangelistidest ainsana ...

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks. (Ps 33:12)