Elu ja Inimesed

Lagle Parek: liigne mugavus soodustab lodevust

Löögid, mis saatusel Lagle Parekile (75) varuks olid, pole murdnud tema optimistlikku meelt ega pannud ühtegi oma tegu tagantjärele kahetsema. Kui saaks eluteed samades oludes alustada, kordaks ta tehtut. Väljasaatmine Siberisse, aastad poliitvangina ning katsumused poliitilises vastupanuliikumises on tema sisemist vabadust vaid karastanud ning kasvatanud. India päritolu birgitiini ordu nunn naeratab sõbralikult, kui Pirita kloostri ...

Heino Kivihall austab kaunist sõna ja kirja

Kalligraafia on kunst ilusti kirjutamisest kuni täieliku abstraktsioonini, ütleb eesti kirjakunsti suurmees Heino Kivihall (75). Tallinna Jaani kirikus oli tal juubelinäitus „Hümnid ja palved“, kus sai näha tähtsamaid palvetekste ja algkiriklikke hümne ning inimolevust puudutavaid miniatuure. Plaanis on seada Viimsi kirikusse üles näitus erinevates keeltes meieisapalvest. Heino on ema poolt hiidlane, isa poolt kõinlane, Tallinnas ilmale tulnud, ...

Kvaliteedimärgiga ja oikumeeniliselt avatud

EELK Usuteaduse Instituut on pälvinud Eesti Kirikute Nõukogu 2016. aasta oikumeenilise aastapreemia. Instituut tähistas eelmisel aastal 70. sünnipäeva, olles Eesti vanim järjepidevalt tegutsev erakõrgkool, mille tööhaaret nii kirikus kui ka ühiskonnas laiemalt on märgatud ja hinnatud. Dekaan prof dr Randar Tasmuth ütleb, et oikumeeniline tunnustus oli meeldiv üllatus. Peaaegu kõikides kirikutes ja konfessioonides on inimesi, kes mingil moel ja ...

Koguduseliikme kohustus oma koguduse ees

Pereraadio „Kõnetuste“ saatetunnis rääkis peapiiskop Urmas Viilma külaskäigust Austraaliasse. Kohtumisel ühes koguduses ütles selle liige, et nii tore, et meil on liikmeid umbes 30. Viilma tõi võrdluse EELKga, kus sellise liikmete arvuga koguduses ohatakse: meil on ainult 30 liiget. Kogudused ongi erinevad. Suhtumine arvudessegi on erinev. EELKs on aruannete esitamise aeg ning kevadiseks kirikukoguks loetakse hinged ja liikmed ...

Kolumn

Kingitus Eesti Vabariigi juubeliks

Merillelt

Tahes-tahtmata mõjutab käesoleva nädala lõpus saabuvat Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamist millegi suurema ootus. Vahel tundub, et tänavune aastapäev on aasta pärast saabuva juubeli eelproov ja sihiseadmine sellele eelnevaks aastaks. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ürituste ja ettevalmistuste kajastamiseks on loodud informatiivne ja kõikide ideid kaasav koduleht. Muu hulgas on seal üleskutse teha Eesti Vabariigile sajandaks aastapäevaks ...

Juhtkiri

Ta olgu sinu kaitseja …

kutsar

24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi 99. aastapäeva. Riigi sünnipäevale lisab tähtsust lippude ja teiste sümbolite ilmumine tänavapilti. Tähtpäeva eel süüviks korra sellesse varjatusse, millest riiklikud sümbolid esmavaatlusel ei kõnele. Sõnad, mida hümnina laulame, või lipp, mida kanname, on väärika ajalooga. Rahvushümniks saanud laulule kirjutas sõnad Voldemar Jannsen ja see kanti ette esimesel laulupeol 1869. Kui sinimustvalget 1884. ...

Arvamus

Soome kiriku ees seisvatest küsimustest

Mõned mõttekäigud assessor Tauno Toompuu kirjutisest sõpruse kohta Soome kirikuga (EK 15.2.2017) vajavad täpsustamist. Nimelt pole kirikutevaheline koostöö päris võrreldav kahe inimese sõprusega, milles on vaid kaks osapoolt. Kirikutevaheline sõprus on eelkõige osadus Jumalaga. Kui üks kirikutest osaduse Jumalaga rikub, rikub see ka kirikute omavahelise suhte. Viimast ei rikuta üksnes siis, kui kummalgi pole osaduse jaoks Jumalat vaja. Naiste ...

Nädala ringvaade

Allikast, kust ammutada jõudu

Tuleb tunnistada, et pikk ja pime talv, kuigi teda nagu õieti polegi, on mõjunud väsitavalt. Päike, mis kõrgemalt käib ja nagu ime läbi halli taeva minema pühib, kosutab ja viib mõtted kevadele. Ja suvele, mil käisin ainukordsel vana kirikuga Vormsil, mis on võib-olla inspiratsiooni andnud ka Eesti märgi rändrahnu loojatele. Neid tohutu suuri ja vähe väiksemaid kive seal juba jagub. Mõnel on oma nimigi: misjonär Lars Johan Österblomi, parun Otto ...

Jutlus

Võime eladagi üksnes Jumala armust ja abiga

NirgiMargit_sept2016

Jh 12:25–33 Tänane kirjakoht lubab heita pilgu Jeesuse Jeruusalemma tulekule palmipuudepühal ja sellele järgnevatele sündmustele. Aastast aastasse on meie tähelepanu kinnitunud piduliku rongkäigu hingeülendavasse sündmustikku. Jeesuse olemus, Jumala tahtega arvestamise sügavus saab ilmsiks alles pärast palmipuudepüha ringkäiku: tema kuningaks olemise kõrvalpildina. Jeesuselt oodati, et tema kuninglik väljakutse tagaks juutidele poliitilise ...

Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast!
(Lk 18:31)