Elu ja Inimesed

Laulupidu

antstooming

Kirikupäeva avajumalateenistus peeti Peetri kirikus, kus pealiturgina teenis peapiiskop Urmas Viilma, kes ka jutlustas. Tervitussõnad ütles emeriitpeapiiskop Andres Põder. Kaasa teenisid piiskopid Einar Soone ja Joel Luhamets, kirikuvalitsuse ja piiskopliku nõukogu liikmed jt. 1884. aastal pühitsetud toretseva ja esindusliku pseudogooti stiilis kiriku 1500 istekohast oli lõviosa kirikupäevaliste poolt hõivatud. Võimsalt kõlas ühislaul – alustati ...

Teoloogiline haridus on inimesele kogu elu kandvaks jõuks

Viimased kolm aastat rakenduskõrgkoolina tegutsenud EELK Usuteaduse Instituut on saavutanud hea stabiilse taseme. Kuidas kirikuõpetajaid ja kiriku töötegijaid ettevalmistaval koolil läheb, sellest rääkis Eesti Kirikule rektor dr Ove Sander. Usuteaduse instituudi varsti 70aastase tegutsemise jooksul on erinevaid aegu üle elatud. Rektori sõnul on tegelikkuses kogu aeg oldud pigem praktilise poole esindajad, valmistades ette luteri kiriku ...

Mungale ei tõotata roosidel tantsimise teed

Arhimandriit Sergei, Uus Valamo kloostri iguumen, tähistas püha Jüri päeval 50. sünnipäeva. Poole oma elust on ta olnud seotud kloostriga. 18 aastat olnud kloostri juht. Intervjuu Eesti Kirikule andis ta kloostri rikkalikus raamatukogus. Pärast vestlust avanes aga erakordne võimalus, kui isa Sergei avas suletud ukse ja juhtis meid varakambrisse, kus on hoiul kloostri hindamatud aarded. Väike osa neist on seatud kloostri 75. aastapäeva puhul ka ...

Traditsioone murdev Soome kirikumuusik

Mai teisel nädalal viibis Eestis tuntud Soome kirikumuusik Pekka Simojoki, kes on loonud üle 600 laulu. Tema muusika on ebatraditsiooniliselt kaasaegne ja sellisena kõnetab ennekõike nooremaid inimesi. Tegu on ilmselt kaasaegset Soome kirikumuusikat enim mõjutanud inimesega ja tema kogemustest on ka eestlastel nii mõndagi õppida. Pekka Simojoki oli enne muusika, palve ja piibliõpetuse õhtu «Tähendus sõnade taga» algust Nõmme Rahu kirikus ...

Kolumn

Miks Jumal vihma kinni ei keera?

Kristjanilt

Jeesus pööras mäejutluses pea peale palju toonases ühiskonnas üldlevinud tõdesid. Jeesusega sai lahutuskirja andmise aeg läbi, naist ei tohtinud enam minema ajada ega minemaaetud naist võtta. Läbi sai ka silm silma ja hammas hamba vastu aeg. Matteuse evangeeliumi 5. peatüki 43.–45. salmis ütleb Jeesus: «Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast! Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende ...

Juhtkiri

Pagulased – probleem või võimalus?

Tiitus,Marko_2014

Kirikupäev ja vaimulik laulupidu on selleks korraks jäänud seljataha, ent puudutavad ja inspireerivad kohtumised, laulu- ja mängurõõm, kogemus lootusrikkalt Jumalale vaatavast ning kaasinimesi ja ühiskonda teenivast ja rikastavast Eesti kirikust ja kristlaskonnast tuleb kaasa homsesse ja ülehomsesse. On põhjust olla uhke oma kiriku üle ning veel kord südamest tänada kõiki, kes kirikupäeva ja laulupeo õnnestumiseks panuse ...

Arvamus

Juubeliaasta kese

Salo_Vello 066

Praegune Maarjamaa juubeliaasta seisab selles, et 1215. aasta suvel ristiti Sakalas ja Ugandis suur hulk eestlasi, kindlasti sadasid, kui mitte tuhandeid. Aasta lõpus peeti üleilmne kirikukogu, kus esimest korda oli Eestimaa piiskop, kes jutustas kõigile maailma piiskoppidele, et siin on sündimas üks uus ristikogudus. Sellest saab nüüd 800 aastat. Meil on põhjust tagasi vaadata, mis selle 800 aasta jooksul on sündinud siin Maarjamaa ...

Nädala ringvaade

Mu hing hõiskab

«Minu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu päästja pärast,» hõiskas armuleidnu ja sedasama tegid ka Maarjamaa õitsevad pärnapuud, valmivad maasikad ja päikesekiired õnnelike lauljate palgeil Tartu laulukaare kaitsva varju all. Vajame hõiskamist ja rõõmu, vajame kohalolemist nii sõnas, helis kui ka hetkes. Juba Augustinus teadis, et kes lauldes palvetab, palvetab mitmekordselt. Meid liitis osadus, avalik ühine usutunnistamine ...

Jutlus

Meil tuleb olla nagu kalliskivid

KalleKõiv_2

Lk 6:27–31 Tänase pühapäeva teemaks on armastuskäsk. Tõenäoliselt on raske leida inimest, kes ei sooviks armastada ja olla armastatud. Milleks on vaja armastusest rääkida käskivas kõneviisis? Teine küsimus: Vanas Testamendis on väidetavalt 365 keeldu ja 248 käsku. Jeesus ei tühistanud neist ühtegi, vaid taandas kõik armastuse kaksikkäsule. Kas Jeesus muutis sellega usklike elu lihtsamaks? Kas meil on nendest kahest käsust kergem kinni ...

Nõnda ütleb Issand, kes sind on loonud: Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!
(Js 43:1)