Esileht » Teemad » Vaimulike konverents »

Liturgiauuendused olid vaimulike konverentsil hääletusel

25.01.2008 | | Rubriik: Vaimulike konverents

Traditsiooniline EELK vaimulike konverents peeti 21.-23. jaanuarini Läänemaal Roostas. Seekord teemal «Õppiv kirik».

 

Hääletuskomisjon töös. Foto: Sirje Semm
Hääletuskomisjon töös. Foto: Sirje Semm

Konverents oli viimaste aastate rahvarohkemaid: kohal oli üle saja vaimuliku kõigist EELK 12 praostkonnast. Sel korral seisis konverentsi ees vastutusrikas otsustus. Kui eelmise aasta vaimulike konverentsil arutati uue kirikukäsiraamatu ja kiriku arengukava üle, siis seekord pandi hääletusele eelnõu kiriku käsiraamatu heakskiitmisest.

 

Valiti aasta õpetajad

Vaimulikud leidsid, et konverents oli hästi korraldatud. Akadeemilised ettekanded olid ühtlaselt hea tasemega, seminarid ja õpitoad elava arutelu paigaks. Et kevadisel kirikukogul seisab ees kiriku arengukava vastuvõtmine, arutati ka sel teemal.

Iga päev algas armulauaga jumalateenistusega. Eriliselt hingeminev oli Lääne-Harju praostkonna praosti Jüri Vallsalu jutlus õpetajaks olemisest ja järgimisest.

Jüri Vallsalu ja Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja, abipraost Patrik Göransson valiti Aasta Õpetajaks 2008. EELK Toetusfondi poolt saavad mõlemad 20 000 krooni reisiraha palverännakule minekuks.

Vaimulike konverents valis EELK kirikukogu saadikuiks Tübingeni evangeelse usuteaduskonna doktorandi Thomas-Andreas Põderi ja Usuteaduse Instituudi rektori Randar Tasmuthi

Ilus traditsioon on pidulik õhtusöök, kus meenutati lahkunuid, õnnitleti käesoleva aasta tähtpäevalisi ning veedeti üheskoos meeldivalt aega. Palju aastas neid päevi ikka on, kus vaimulikud omavahel koos saavad olla – seda enam väärtustati üheskoos veedetud kolme päeva.

Kirikukäsiraamat ei kogunud vajalikku häältearvu

Teise päeva olulisim tegu oli uue kirikukäsiraamatu heakskiitmise hääletamine.

Uue käsiraamatu kasutuselevõtmist toetas 82-st hääletamisõigust omanud vaimulikust 47, vastu oli 35. Kuna vaja olnuks vähemalt 2/3 hääletamisest osavõtnute toetust, ei leidnud eelnõu heakskiitmist.

Vastavalt kirikuseadustikule on vaimulike konverentsi ülesandeks «kiriku õpetuse aluste muutmise, liturgia käsiraamatu ja õpetusliku sisuga oikumeeniliste kokkulepete heakskiitmine enne küsimuse otsustamist piiskoplikus nõukogus või kirikukogus». Selle üle hääletamisõigus on «ainult vaimulike konverentsi kõrgema teoloogiaharidusega liikmetel».

Suurem poolthäälte hulk lubab tunnustada piiskopliku nõukogu juures töötava liturgiakomisjoni pea 15 aasta pikkust tööd. Kogu käsiraamatu koostamise protsessi ei saa siiski lõpetatuks lugeda.

Erinevaid hinnanguid liturgiauuenduste kohta on võimalik lugeda Eesti Kiriku 16. jaanuari Eesti Kirikus ja kodulehel www.eestikirik.ee.

Peapiiskopi kommentaar

Kirikukäsiraamatu eelnõu hääletuse tulemusi Eesti Kirikule kommenteerides ütles peapiiskop Andres Põder:

«Kuigi kirikukäsiraamatu eelnõu ei kogunud nõutud 2/3 hääli, et seda esitada vastuvõtmiseks kirikukogule, näitas hääletus siiski, et vaimulike enamus toetab uut liturgiat. Praegu, kus EELK-l ei ole ühtegi kehtivat jumalateenistuse korda, on kirikukäsiraamatu eelnõu omandanud ometi piisava legitiimsuse, et kogudused võivad oma liturgilise elu korraldamisel sellest lähtuda.

Diskussioonides ilmnes, et puudujääke on ka eelnõu tutvustamisel, mistõttu esines möödarääkimisi ja asjatuid hirme. Ilmselt tuleb kirikukäsiraamatu tekst vaimulikele paremini kättesaadavaks teha ja käsitleda küsimust veelkord praostkondades ja kogudustes.»

Nüüd on piiskoplik nõukogu käes otsustusõigus kuidas liturgiauuendusega edasi minna. Eeloleval pühapäeval toimuvad kirikutes jumalateenistused nii nagu ennegi: kus vana, kus uue korra järgi. Ametlikult heaks kiidetud käsiraamatuni tuleb veel kasvada ja õppida ning edendada koosmeelt. Edasi minna aga tuleb, sest pikk tee on käidud.

Konverentsi lõpus kõlas südamlik tänuaplaus vaimulike konverentsi juhatusele (esimees Marko Tiitus) ja peapiiskop Andres Põderile.

Vaimulike konverentsi liikmed on EELK vaimulikud. Reservi või emerituuri arvatud vaimulikud võivad konverentsi tööst osa võtta sõna- ja hääleõigusega. Vaimulik, kelle tegevus on tähtajaliselt peatatud, võib vaimulike konverentsi tööst osa võtta sõnaõigusega.

Vaimulike konverentsist lähemalt sõnas ja pildis loe 30. jaanuari Eesti Kirikus.

Sirje Semm

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)