Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Ylönenid edendavad kohalikku elu ja innustavad selleks ka teisi

24.10.2012 | | Rubriik: Kirikuelu

Nissis on kirik keset küla mitmes mõttes: sihvaka torniga jumalakoda näitab teed Riisipere alevisse, kus asub ka Nissi Maarja koguduse hoolikalt renoveeritud maja.

Nissi koguduse õpetaja Lea Jants-Ylönen ja tema soomlasest abikaasa, koguduse juhatuse aseesimees Heikki Ylönen on astunud kiriku müüride vahelt välja ja teevad juba aastaid vabatahtlikku tööd kohaliku elu arendamiseks.
Perekond Ylönen – Lea, Heikki ja tütar Sanna – pälvis külaliikumise Kodukant kogukonna pärli 2012 tiitli Harju maakonnas tänu sellele, et nad on erinevate ettevõtmiste kaudu andnud olulise panuse kohaliku elu hoogustamisele, kogukonnatunde suurendamisele ja peresuhete väärtustamisele.

Õppis katust ehitama
Kui Lea kümme aastat tagasi Nissi õpetajaks tuli, oli koguduse kantselei ühes kortermajas. Vana leerimaja seisis üsna armetus olukorra, kuid kogudusel oli plaan see renoveerida. Uus õpetaja ja tema abikaasa võtsid selle töö käsile. Mis siis, et mõnikord ka probleeme ette tuli.
Et ehitada, on raha vaja. Kogudusel oli algkapital olemas, kuid ettevõtlik õpetaja otsustas projektide kaudu raha juurde leida. Lea meenutab, et uue katuse raha jaoks projekti kirjutades tuli tal kõigepealt katuse ehitamine peaaegu selgeks õppida – rahataotlus oli väga detailne. Lea ei heitunud. «Ma lihtsalt õppisin internetist katuse ehitamist. Üks sõber aitas pindala arvutada ja maksumust määrata.» Ja raha saadi.
Nii samm-sammult maja remonditi. Ehkki lepse reega see ei läinud, koguduses vaieldi, kas mitte vana maja lammutada ja uus ehitada. «Kui vana välisseina alt tulid täiesti korras palgid välja, siis otsustati, et tasub renoveerida.» Lea tegeles projektidega, Heikki hankis materjale, ehitas ise ja kutsus appi oma soome sõpru. «Meie põhimõte oli see, et nii palju kui võimalik on, taaskasutame vana materjali. Vana maja taastamisel peab iga kohta hoolega sobitama. Mõnikord oli vaja ka uuesti teha.» Heikki ütleb, et selles töös oli kõige suurem abi palvetamisest.
Kogudusemajas on kantselei, talvekirik, peetakse kõik koguduse toimingud, ka kontserte on olnud. «Me anname seda maja lahkelt kõigile kasutada,» sõnab Lea. «Oma valla rahvas käib; kool pidas siin õppenõukogu, perekeskus on koolitusi teinud, mitmed seltsid ja erakonnarakukesed on siin koos käinud. Koolitusi on siin hea pidada, on rahulik keskkond, kedagi segamas pole. Lastelaagreid on peetud. Tallinna Kaarli koguduse lapsed olid siin talvelaagris.» Hea asi on see, et maja on alati soe: maaküte pluss väga head ahjud!

Mänguplats kogu alevile
Kogudusemaja otsas on laste mänguväljak. Kas õpetaja tütrekesele? «Ei, siin käivad ikka kõik lapsed,» ütleb Lea. Kui väikese Sanna vanemad märkasid, et mänguplatsi siinkandis lastele ei ole, otsustasid nad käed külge panna ja asja ära teha. Heikki, kel Soomest selliste mänguväljakutega kogemus olemas, uuris, mis võimalused oleksid siin. Ja Lea kirjutas projekti – seekord Leader-toetusprogrammile. Projekt õnnestus ja Nissi valdki tuli omaosalusega appi. «Koguduse poolt on maa ja asjaajamise vaev, rahastus on 90% Leaderilt ja 10% vallalt.»
Nissist kümme kilomeetrit eemal asuva Lehetu külaga on õpetaja perekond ka seotud. Esiteks toob Heikki sealt igal pühapäeval lapsi pühapäevakooli ja viib pärast tagasi. Ühtekokku osales Nissi pühapäevakoolis eelmisel aastal 30 last. Lea lisab, et Lehetul on külaselts ja nende kaudu vahendavad Ylönenid küla paljulapselistele peredele toiduabi ja muud vajalikku.
Tegelikult tähendab see häid sõpru ja sidemeid Soomes ja Heikki väsimatuid ülemerereise, mis päädivad järjekordse kaubalaariga Nissis. «Meil on Soomes sõpru mitmel pool,» kinnitab Heikki. «Neid on Pohjanmaal, Uusimaal, Salos, Kymenlaaksos jm. Seal on kõik minu sõbrad. Nemad on meil siin ehitamas abiks olnud, teevad meie heaks korjandusi jne. Paarist haiglast saame puuetega inimestele vajalikke tarbeid.»
Vallal on Munalaskmes hooldekodu, neid on rulaatorite ja ratastoolidega aidatud. Nissi koguduse sõpruskoguduses Hakunilas Vantaas (Heikki endine kogudus, 20 000 liiget) on üks aktiivne Länsimäe meeste ring, kes on Nissis palju ehitamas käinud, rahalisi annetusi teinud ja mitut muud moodi toeks olnud. Kui hakatakse renoveerima köstrimaja ja kutsarimaja, on mehed jälle kohal.

Vabatahtlikke tuleb üha rohkem
Nissi kogudusel oli ühtekokku koos kirikuga 14 hoonet. Praegu on kogudusele tagastatud kuus hoonet. Lea ütleb, et renoveerimistöid pooleli jätta ei saa, sest mida kauem nad seisavad, seda rohkem lagunevad. «Esivanemad on oma töö teinud hoole ja armastusega, need majad on korralikud ja tugevad ja neid tasub korda teha.»
Rõõmu teeb Ylönenidele see, et kohalik rahvas on üha enam hakanud abiks käima. «Vabatahtlik töö toob inimesi rohkem koguduse juurde. Vahel on ka koguduseliikmeid vaja koguduse juurde tuua. Nad on olemas, kuid ei ole tegusad. Kui aga koguduse juures hakkab midagi toimuma, siis tullakse ka. Meie ei ole vahet teinud, kas koguduseliige või mitte, oleme kõiki kutsunud. Sest see, mida me teeme, on mõeldud kõigile.»
Muide, Heikki kannab alati kaasas paberit oma juhtmõttega, mis pärineb prohvet Jermija kirjast Paabeli vangidele. Seal seisab: «Ja taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli!»
Tiiu Pikkur

Kodukandi liikumine
Tiitliga «Kogukonna pärl» tunnustati 15 peret üle Eesti – igast maakonnast üht.
Konkursi tunnusmeene autoriks on Rõuge sepp Peeter Reemann.
Külaliikumisel Kodukant on 21 liiget ja see ühendab 5000 aktiivset maainimest.
Nissi Maarja kogudus pälvis Nissi valla aastapreemia 2012 kohaliku elu edendamise ja kogukonnatunde suurendamise eest.

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)