Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

XIV Haapsalu vanamuusikafestival 4.-8. juulini

22.06.2007 | | Rubriik: Kultuurielu

Haapsalu linna juhid pidasid 1994. a aru, mida ordulinnuse ja lossipargiga õieti ette võtta saaks. Linnavalitsuse plaan oli tuua sinna vanamuusikat, ning et ettevõtmine õnnestuks, kutsusid nad ürituse kunstiliseks juhiks Toomas Siitani, kes veab seda vankrit tänaseni.

Festivalil on palju võimalusi, sest vanamuusika hõlmab ju pea 1000aastast perioodi, viimasel ajal on põhirõhk siiski barokkmuusikal. Samas on festivalil esitatud ka Pärdi ja Tulevi muusikat, nii et piiranguid ei ole, kui asi ideeliselt sobib. Kunstiline juht ei ole ka kunagi mingit teemat ette andnud, sest festivali taotluseks on mitmekülgsus. See õigustab end, sest publik ei oota liiga spetsiifilist kava.

Publik liikvel

Haapsalu on suvel eriline paik – kui kaugemalt tulla, läheb kontserdikülastuseks ära terve päev, sest siis võetakse aega, jalutatakse linnas, nauditakse atmosfääri – see on hoopis teistsugune elamus kui otse kontorist kontserdile minnes. Viiepäevasel festivalil on tekkinud ka oma publik.

Toomas Siitani sõnul soovitakse festivalil kasutada rohkem Haapsalu toomkiriku orelit. Praeguse pilli võimalused on küll piiratud, kuid plaan on oreli tähtsust tõsta. 700aastase toomkiriku võlvide all saab praegu teha küll väga erinevaid kavasid – nii puhtalt instrumentaal- kui ka vokaalkontserte. Traditsiooniliselt on ava- ja lõppkontsertidel esitatud vokaalseid suurteoseid. Alati esinevad festivalil ansambel Studio Vocale, festivali koor ja Tallinna Barokkorkester.
Rahvusvaheline suhtlemine on viimastel aastatel tublisti arenenud ning festival on saavutanud üle-Euroopalise mastaabi. Kõige kaugemad esinejad on tulnud Jaapanist. Barokkmuusika on küll midagi täiesti euroopalikku, kuid kunstilise juhi sõnul mõistavad jaapanlased seda ja esitavad pealegi väga hästi.

Missiooniga festival

Festivali korraldajaks kunstilise juhi kõrval on Egmont Välja (Concerto Grosso), kelle õlul on praktiline pool. Festivali rahastavad Eesti Kultuurkapital, Haapsalu linn ja kultuuriministeerium, mõnikord ka saatkonnad. Haapsalu linn annab suure protsendi oma kultuuri aastaeelarvest just sellele festivalile.
Haapsalu vanamuusikafestival on Kesk- ja Ida-Euroopa Vanamuusika Festivali Assotsiatsiooni liige ja suhtleb ka Euroopa vanamuusika võrgustikuga, kus liigub palju infot sellest, mis vanamuusika vallas toimub.

Mõnevõrra korraldatakse Haapsalus ka töötubasid ning on muusikuid, kellel on Eestis tekkinud juba oma õpilaskond, näiteks oboemängijad Marcel Ponseele ja Rafael Palacios või väga hinnatud viiuldaja Lucy van Dael. Siitani sõnul ongi probleem, et meil eraldi barokkmuusikat ei õpetata ja seetõttu kannab festival ka missiooni, et tuua siia tipptasemel tegijaid. Viimased 6–7 aastat on niisugused õpitoad regulaarsed. Meil kannavad agentuurid Concerto Grosso ja Corelli Music selle eest hoolt, et barokkmuusikat harrastataks, ning palju sõltub sellest, kuidas neid rahastatakse. Alles alates sellest aastast on neile agentuuridele määratud tegevustoetus, mis edaspidi loodetavasti ka suureneb. Seni on peetud seda nišitegevuseks.

Kokkulepped on olemas juba XV festivaliks 2008. Toomas Siitanile, kes ütleb, et ei saa enam korraldamise rongilt maha, annab see festival lisaenergiat ja ei luba minna liiga akadeemiliseks. «Sellel festivalil suhtlen elava muusikaga,» ütleb ta. 
 Festivali programm: http://www.concertogrosso.ee/hvmf2007/index.php 

Kristel Neitsov

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)