Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Wastne Testament ja eestikeelne kool

23.03.2011 | | Rubriik: Kultuurielu, Teoloogilist

Kambja kirikuaeda on püstitatud mälestuskivi Ignatsi Jaagule, kelle teened köstri-koolmeistrina olid suured, et maarahvast võis saada raamaturahvas.  Internet8. aprillil peetakse Tartus konverentsi, kus kõneldakse 325 aasta pikkusest eestikeelsest kooliharidusest.
Martin Luther (1483–1546) algatas katoliku kiriku reformimise ja seadis pühakirja ainsaks autoriteediks. Reformatsiooni vaimsed liidrid väärtustasid tööd ja lihtsaid eluviise. Luther tõlkis Piibli raamatud algkeeltest rahvapärasesse saksa keelde (Uus Testament 1522, kogu Piibel 1534). Protestantlik reformatsioon muutis kogu Põhja-Euroopa elukorraldust.
Pühakiri emakeeles
Protestantlikust maailmavaatest ja Jan Amos Comeniuse (magister gentium, 1592–1670) õpetusest juhindunud Rootsi kuningriigi ja Balti kubermangude juhid pidasid samuti Piiblit peamiseks seaduste koguks. See kajastus kuningavalitsuse ja rüütelkondade seadusloomes. Protestantliku maailmavaate juurdumiseks hakati tõlkima Piiblit ka kohalike rahvaste keelde, et igaüks saaks ise pühakirja lugeda.
Liivimaal juhtisid Andreas ja Adrian Verginius (Vergin, Virginius, Virgin) Piibli evangeelse osa tõlkimist ja toimetamist. Lõunaeestikeelne Wastne Testament ilmus 1686. a Riias. Andreas Verginius (1640–1701) oli Kambja pastor 1660–1701, tema poeg Adrian Verginius (1663–1706) oli pärast Wastse Testamendi ilmumist hingekarjane Puhjas ja Otepääl, hukkus Põhjasõja märtrina Vene vallutajate käe läbi.
Baltisaksa ja eestirootsi haritlaste pikaajalise keele- ja tõlketöö tulemusena võis Wastse Testamendi keelt pidada küpseks (lõuna)eesti kirjakeeleks – see on esimene läbinisti eestikeelne teos (1686. a ilmus 500 eksemplari, 1687. ja 1688. a 300, 1727. a 10 000; 1926. aastani ilmus 20 lõunaeestikeelset trükki).
Põhjaeestikeelne piibel ilmus krahv N. Zinzendorfi toetusel 1739. a. Pühakirja levik aitas oluliselt kaasa rahva kirjaoskuse ja eneseteadvuse kasvule.
Maarahvast sai raamaturahvas
Koolmeistrite ettevalmistus ajastati Wastse Testamendi trükis avaldamisele. Harjumaal Padise vallas koolmeistriristsed saanud Bengt Gottfried Forselius kutsuti 1684 kirikuõpetaja Chilian Rau­scherti ametimõisasse (praegu Forseliuse park Tartus) kihelkondades välja valitud poisse koolitama. Ta kasutas J. A. Comeniuse uuenduslikku metoodikat. (Aivar Põldvee kaitses 2010 Tartu ülikoolis doktoritöö «Bengt Gottfried Forselius ja rahvahariduse lätted Eesti- ja Liivimaal».)
Seminari kasvandikud siirdusid kodukihelkondadesse koolmeistritööle. Luterlik kirik andis lugemisoskusega kristliku õpetuse põhitõdede tundjatele leeriõnnistuse (konfirmatsioon), mis tähendas täiskasvanu staatust ja õigust naist võtta. Emakeelne kirjaoskus kasvas, ainuüksi köster-koolmeister Ignatsi Jaak (1670–1741) oli juba 1720. a 600 last lugema õpetanud – maarahvast sai raamaturahvas.
Eesti rahvus kujunes kultuuri, mitte oma riigi süles, eesti keel on rahvuse südamik. 300aastaste koolide liikumine osales laulvas revolutsioonis, paljude ettevõtmiste kõrval püstitati 14. juunil 1987 Eesti rahvakooli memoriaal – 12 Kooli klubi esindajad süütasid Tartus Forseliuse pargis tuleraua ja taelaga 12 tõrvikut, viisid need hoburakendil Kambjasse ja süütasid memoriaali tulealtaril sümboolse haridusleegi.
Tunnetades Wastse Testamendi rolli eesti keele ja kultuuri arenguloos ning nähes Wastses Testamendis (lõuna)eesti kirjakeele mälestusmärki, asutasid B. G. Forseliuse Selts, Kambja vallavalitsus ja Tartu ülikooli usuteaduskond Wastse Testamendi esimese eestikeelse tõlke ilmumise 310. aastapäeval medali.
B. G. Forseliuse Selts jätkab 1997. aastast medali annetamist Laurea forseliana teenetemärgina. Laureaatide seas on kooli- ja kirikuõpetajad, folkloristid, kirjanikud ja luuletajad.
Eestikeelse kooli 325. aastapäevale pühendatud tegevustiku 2011–2013 avaüritusena tuleb 8. aprillil Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saalis konverents «Haridus on valgus. 325aastane eestikeelne kool vaatab tulevikku». Saatku vaimne valgus meid igavesti!
Madis Linnamägi,
B. G. Forseliuse Seltsi juhatuse liige

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)