Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Võtmesõna on koostöö

18.10.2017 | | Rubriik: Juhtkiri

Tervitan kõiki kristlasi, kes osutusid valituks kohalike omavalitsuste volikogudesse. Pean koostööd omavalitsustega väga oluliseks, sest oleme koguduste juhtidena seoses haldusreformiga uues olukorras. Uus olukord loob uusi võimalusi koostööks. Koostöö arendamine on suure tähendusega ka EELKs.
Misjonikeskuse tegevust iseloomustabki põhiliselt koostöö koguduste ja praostkondadega ning rahvusvaheline koostöö erinevate partneritega. Sel aastal mõtleme kõigile koostööpartneritele, tänu kelle abile täitub misjonikeskusel 20 tegevusaastat. Kutsume sõpru ja toetajaid tänupalvusele 10. detsembril kell 16 Tallinna toomkirikusse. Aga enne seda olete kõik oodatud eeloleval nädalavahetusel Keilasse kirikupäevadele „Kindel linn“.
Kuna piiskoplikus nõukogus ei osutunud võimalikuks esitleda misjonikeskuse tööd, püüan seda teha juhtkirjas. Oleme ellu kutsutud EELK kirikukogu poolt ja tegutseme EELK konsistooriumi sihtasutusena. Meie eesmärk on peamiselt koguduseliikmete usu identiteedi kasvatamine ja tugevdamine, et iga ristitud koguduseliige tunnetaks oma eesõigusi ja vastutust kristlasena. Koguduseliikmete rõõmsa usu ja tunnistuse kaudu näeme võimalust usu ärkamisele. Eesmärgi saavutamiseks teemegi koostööd koguduste ja praostkondadega. Koos töötades saab kõige paremini ära kasutatud nii raha kui ka tööjõuressurss. Koostöö tõhustamine peaks olema kogu EELK mõjujõudu suurendav arengusuund.
Kuid ette tuleb ka raskusi, mida on vaja teadlikult ületada. Kui räägitakse töövaldkondadest, mõeldakse tegelikult konkreetseid isikuid. Isikutega on seotud head või halvad omadused, kas need meeldivad või mitte. Selle taha kipub koostöö takerduma. Peaksime õppima keskenduma eesmärkidele, mitte isikutele.
Mida selgemini suudame kõik koos sõnastada oma tegevuste eesmärke ja nendest räägime, seda viljakam ja jõulisem on meie töö. Arvan, et EELK komisjonide, allasutuste ja konsistooriumi töö kujundab kogu EELK pilti Eesti ühiskonnas olulisel määral. Kuid palju rohkem kujundavad seda koguduste ristitud liikmed, keda on umbes 160 000. Meie igapäevane elu ühiskonnas loob laiapõhjalise kuvandi usust ja kristlusest. Sotsioloogiliste uurimuste põhjal saame aru, et see pilt ei kõnele usuidentiteedi rõõmust ja selgusest. Väga suur osa kirikust eemale jäänud liikmeid on ammu unustanud oma kuuluvuse ja nende usku ilmestavad arusaamad, mis on kristlike põhimõtetega lausa vastuolus.
Valmistume EELK uue arengukava koostamiseks. Kui teeme seda ainult kiriku kesk- ja allasutuste baasil, siis jõuame tulemuseni, mis on võõras koguduste tasandil. Arvan, et sel teel ei jõua märgatava arenguni. Kui aga suudame kaasa mõtlema ja arutlema kutsuda kogudused ja praostkonnad ning seejärel seame keskasutuse ja allasutuste eesmärgid, jõuame parema tulemuseni. Siis saame toetuda rohujuure tasandi ressursile, mis muutub minu arvates järjest olulisemaks kristliku traditsiooni järjepidevuse säilitamisel. Sotsioloogilise uuringu taustal teame, et uskujate arv on Eestis kasvanud. 2015. aasta uuring näitas, et 63% leerilastest said oma esimesed teadmised usust vanaemalt. Vanaemade roll kristliku usu õpetamisel on kõige suurem, aga mida aeg edasi, seda vähemaks jääb vanaemasid, kes ise on teadlikud usust ja kirikust, sest „nende lapsepõlv oli Juri Gagarini aegne, mil usk oli põlu all“, nagu sõnastas ametivend Urmas Nagel.
Ma soovin, et keskenduksime oma töös koguduseliikmete usuidentiteedi kasvatamisele, mitte uute programmide leiutamisele. Enne uue käsile võtmist püüame olemasolevaid programme täiustada ja paremini rakendada. See tähendab ka keskendumist kiriku kaastööliste usuidentiteedi tugevdamisele.
Minu mõtted ei ole rahulolematuse väljendamine kiriku töötegijate või koguduseliikmete suhtes. Pigem näen pikemas perspektiivis ressursse, mis tõhusa koostöö puhul laiendavad kirik­liku töö kandepinda ühiskonnas. Iga töö, mida kirik teeb, on misjonimõttest kantud, aga see toimib siis, kui oskame kõik koos selle mõtte ka vastavalt sõnastada. Misjonikeskuse tööd jätkame Jumala ja sõprade abiga. Koostööd pakkudes ja pakkumisi vastu võttes. Õpime EELKs üksteist kuulama ja üksteise tööd väärtustama. Püüame olla hoolivamad oma töötegijate suhtes. Selleks, et ise areneda, räägime positiivselt teiste tööst ja aitame teisi.
Koostöös saavutatud tulemused on kindlasti paremad kui üksinda töötavate inimeste tulemused kokku.

ReinaruL2017

 

 

 

 
Leevi Reinaru,
misjonikeskuse juhataja

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)