Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Võru praostkonna lapsed said laagris kokku

12.08.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
Laagrilised on maastikumängus ülesandeid lahendamas. Ave Mustimets.

Praostkonna kristlik lastelaager toimus Põlvamaal Kopra puhketalus. Tänavu oli laagri kandvaks teemaks „Jumal minuga“. 

Juba üheteistkümnendat korda toimuva kolmepäevase laagri korraldajad olid toimekad Räpina koguduse töötegijad. Laagrisse oli lapsi saabunud mitmest kogudusest: nii Võru praostkonda kuuluvatest Kanepi, Võru, Urvaste, Põlva ja Räpina kui ka Tartu Pauluse kogudusest. Ka vanuseliselt oli osalejate seltskond õige kirju, varieerudes sülelastest teismelisteni.

Laagrit alustati ühise missaga Räpina kirikus. Lähemalt ja kaugemalt kohale tulnud lapsed, koguduste töötegijad ja lastevanemad said pühakojas laagri teemast kantud jumalasõna kuulda. Teenistuse pidasid praost Üllar Salumets ja õpetaja Urmas Nagel. Teenistuse muusikalise osa eest kandsid hoolt Kristiina Nagel ning Helen Truija. Palavale ilmale vastukaaluks mõjus jahedas kirikus viibimine kosutavalt, tõdesid nii väikesed kui suured laagrilised.

Kuna tegemist oli peamiselt telklaagriga, siis kerkisid Võhandu jõe kaldal asuva puhkemaja hoovil laste telgid nagu seened pärast vihma. Telk püsti pandud ja üksteisega tuttavaks saadud, algasid ühised tegevused, mis kõik olid omakorda saanud inspiratsiooni laagri teemast. Esimeseks selliseks olid ühiselt peetavad muusikaminutid, kus lauldi Kristiina ja Urmas Nageli, Teele ja Marie Nigola, Helen Truija ning Olli Oleniuse saatel. 

Muusika ühendab ja on alati lastele laagrites meeldinud. Laulmise, kehakinnituse ning väikese puhkepausi järel kõlas kellahelin, mis kutsus lapsi ühisesse piiblitundi, mida juhendas Eveliin Sillakivi. Kuna laagripaiga kõrvalt lookles mööda Võhandu jõgi ning pererahvas võimaldas jõel sõitmist, siis seda võimalust ka agaralt kasutati. Soovijad said sõita parvega ja julgemad ka kanuuga.

Laagri üheks enam põnevust tekitavaks osaks oli maastikumäng, kus matkateekonnale jäävates peatuspunktides kuulati piibilugusid ja täideti nendest tulenevaid ülesandeid. Igas peatuspunktis, mida oli kokku kuus, võtsid lapsi vastu praostkonna vabatahtlikud lastetöötegijad või vaimulikud. 

Oma panuse maastikumängu toimumisse andsid pühapäevakooliõpetajad Karin Kaunis, Helen Truija, Teele Nigola, Ave Mustimets; vaimulikud Margit Lail, Urmas Nagel, Üllar Salumets, Mait Mölder; Soomest misjonär Olli Olenius. Lapsed said kuulda pühapäevakoolides sagedasti jutustatavaid lugusid: ristimine, Jeesus kui eeskuju ja kingitus, patt ja piht, armulauasakrament, Kristuse ülestõusmine. 

Pärast mängus nõutavat kerget füüsilist pingutust ja vaimseid ülesandeid suunduti ujuma Meelva järve, mis palava suveilma tõttu oli kui punkt i-tähe peal.

Lihtsalt toreda koosviibimise kõrval toimus laagris ka õpetlik rühmatöö, mis oma olemuselt on sarnane pühapäevakoolis peetava tunniga. Laagris osalevate laste suure vanusevahe tõttu jagati nad vanuse järgi nelja rühma, kus iga rühmaga tegeldi vastavalt nende eale. Rühmi juhendasid kolm pühapäevakooliõpetajat ning üks vaimulik.

Keset laagrimelu võeti kolm korda päevas aeg maha, et mõtiskleda ja palvetada. Palvusi pidasid kordamööda õpetajad Urmas Nagel, Üllar Salumets, Margit Lail ja Toomas Nigola.

Laagriõhtud veedeti ühiselt süüdatud lõkketule ümber grillides ja mängides.

Nii nagu missaga Räpina kirikus laagrit alustati, nõnda see seal ka lõpetati. Pühakotta koguneti teenistusele Jumala auks, tänati teda laagri õnnestumise eest, palvetati ja lauldi. Teenistuse pidasid Margit Lail ja Jaak Pärnamägi

Ave Mustimets,

Põlva koguduse sekretär ja pühapäevakooliõpetaja

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)