Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Võrratu Jumal Karalas

15.06.2016 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Peeter Raun oma palvekoja uksel. Arhiiv

Saaremaal Karala külas keset liigirikast aeda ilutseb heasüdamliku ja siiralt Jumalale pühendunud Peeter Rauni (74) kodutalu õuel Rootsi punaseks värvitud palvekoda.

Enne kui ristiga kirikuukse avan, paitab kõrva tuulekella helin. «Automaatkirikukell on ka olemas, tuulega töötab,» muigab võõrustaja, endal säde vilksatamas silmanurgas.
Karala Peetruse kiriku, mis on Eestis üks väheseid eraomandis olevaid palvekodasid, ehitas kuldsete kätega mees oma koduõue pärast 2005. aastal pühal maal saadud ilmutust. «See, mis siin näete, on Jumala plaan. Tema plaan on alati parem kui meie. Tahtsin siia ruumi paigutada mesilaste inventari,» jagab Peeter 2009. aastal Veiko Vihuri poolt pühitsetud kiriku saamise lugu.

Saunaga kirik
Kiriku saal on lihtne, pikad pingid mahutavat 75 inimest, altaril pühakiri, Jeesuse pilt ja lilled ning nurgas jumalateenistusele järgnevat osadussöömaaega ootav laud. «See on vist ainuke saunaga kirik Eestis,» ütleb teejuht, Kihelkonna koguduse õpetaja Rene Reinsoo. On laupäev ja altari kõrvalt järgmisse ruumi sisenedes võtab meid tõesti vastu saunakütmissoojus.
Karala kirikus toimuvad jumalateenistused kord kuus, ent kui Peeter on kodus, on kiriku uksed avatud ka muul ajal. Siin paigas on valitsemas vennastekoguduse vaim, ka Peeter ise on nende seas, kes tunnistades jagavad Jumala tegusid ja sõnumit. Kui Karalas jumalateenistust ei ole, on Peeter Kihelkonnal jumalateenistusel.

Ema palvete toel
Külalislahke vastuvõtja on sündinud siinsamas külas praeguseks hävinud talus kaheksalapselises peres. Alles küpses eas kiriku juurde jõudnud Peeter ütleb, et ema palved on teda elus kandnud.
Elutee viis ta mandrile, kus töötas Tamsalu EPTs ekskavaatorijuhina. Saaremaale 1994. aastal tagasi kolides said talle oluliseks Kuressaare koguduse piiblitunnid, siiani laulab ta hiljuti 130. aastapäeva tähistanud Kuressaare koguduse segakooris Sauer.
Küsimusele, kuidas ta Jumala leidis, vastab Peeter veendunult, et Jumal leidis tema. «Igal hommikul ja õhtul palvetan. Looja on andnud mulle palvetada paljude-paljude eest. Hommikul toidan enne sisemist inimest ja siis välist,» ütleb Peeter.

Võrratu Jumal
Kõige sügavamaks palveteemaks on, et Eesti rahvas saaks päästetud: «Jumal on võrratu. Ei ole sõnu, millega teda kiita, ülistada ja tänada. Eestimaa eest tuleb väga palju palveid teha, et rahvas pöörduks Jumala poole, mitte seljaga, vaid näoga.
Küll taevaisa puudutab. Jumala plaan on väga suur, ta on ütelnud prohveti kaudu, et valab välja oma Püha Vaimu. Olen palvenägemuse saanud, et ärkamine tuleb. Jumal on mulle näidanud, et tasub temaga koos elada ja olla talle avatud,» sõnab Peeter veendunult.

Sumisevas Eedeni aias
Lisaks Issanda viinamäe harimisele on Peeter ka kirglik kalamees, mesinik ja aednik. Ta süstis kaluripisiku ka sõbrast Kihelkonna õpetajale. «Viskasin võrgu, et Renet kalale saada, aga tal oli see pisik vist juba enne Jumala poolt külge pandud,» naljatab võõrustaja.
Kiriku taga teevad oma usinat tööd mesilinnud. «Mul on 37 taru, peresid nii palju ei ole. Siin käib kõik seitsmega, mis on taevariigi täiuslik number. Talvel läks seitse peret välja, 17 jäi alles, puudu pole midagi. Külarahvas ja ka Soome külalised käivad ikka mett otsimas.»
Õpetaja Reinsoo nimetab Peetri aeda Eedeni aiaks ja jutustab, et aia peremees pole lihtsalt aednik, vaid aretab ka ise sorte. Kihelkonna pastoraadi õueski on nii mõnigi puu, mis Karalast pärit. Lahkelt pakub meie võõrustaja ploomiistikuid ja juhib meid Kreeka pähklipuu juurde, mis kümneaastaselt ka vilja hakkas kandma.
Uudistame ka mooruspuud, madalat põõsalaadset taime, mis on pühakirjast tuttav puuna, mille otsa Sakkeus ronis. Enne veel, kui meid õnnistussõnadega teele saadetakse, vaatab talukass nurrudes külalised üle ja kuulame Peetri lahket soovitust, et tasub talle ikka külla tulla.
Kätlin Liimets

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)