Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Võõrsil omade keskel

23.10.2013 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Hoolimata erinevate kirikute rohkusest on kosutav osa saada just emakeelsest jumalateenistusest, kinnitasid Brüsselis elavad eestlased 20. oktoobril pärast järjekordset teenistust Rootsi kiriku kogudusemajas.

«Metroo Merode peatusest väljudes triumfikaarest vasakul Avenue de Gaulois’ esimesi maju, eksida võimatu,» jagas Eesti esinduses NATO juures tegev kolonelleitnant Toomas Väli sõjaväelasele kohase lühiduse ja selgusega juhiseid, kuidas jõuda eestikeelsele jumalateenistusele.
Pisikesest Tartust suurde Brüsselisse jõudnuna pidin siiski mitut teelist tülitama, enne kui õige hoone suursuguse võidukaare lähistelt üles leidsin. Aknal Rootsi ristilipud, kutsuvalt avatud uks ning majasügavusest kostuv puhas eesti keel julgustasid sisenema. Piisas üle läve astumisest, et tunda – oled omade keskel.

Nooruslik – igas mõttes
Kui eestikeelsete jumalateenistustega Brüsselis paar aastat tagasi, lõikustänupühal 2011 alustati, toonitati, et tegemist on noorima liikmeskonnaga EELK kuulutuspunktiga. Euroopa Liidu pealinna paari tuhande liikmeline eestlaskond koosneb peamiselt noorema generatsiooni esindajatest, kus palju abiellumisealisi ja pisikeste lastega peresid ning nooremas keskeas ametnikke loovad kogukonna tuumiku.
Eestlastele tüüpiliselt ei pea paljud õigeks võõrsile jõudes sulanduda kohalike hulka ja minetada oma rahvustunne ning tahavad rahvuskaaslastega suhtlemist jätkata. Seda enam, et mitme suure rahvusvahelise organisatsiooni peakorteri tõttu on linnapilt vägagi multikultuurne, tõeline keelte paabel, kus põliselanikud vaata et vähemuses.
Just Euroopa Liidu ja NATO Eesti esindused on toonud sellesse maailmalinna pikemaks-lühemaks ajaks eestlasi. Omade sekka jõudmiseks on loodud oma segakoor Beene ja rahvatantsurühm – mõlemad said muide õiguse osa võtta eeloleva suve laulu-  ja tantsupeost Eestis; tegutseb eesti selts, kes seisab hea mitmesuguste ürituste korraldamise eest.
Ka eestikeelsed jumalateenistused kannavad laias laastus sama mõtet – aidata hoida kinni omast, sest lisaks sõna ja sakramentide jagamisele on siin kesksel kohal sotsiaalne aspekt, võimalus kohtuda ja koos olla.

Sõna puudutab ja toetab
Tallinna praost Jaan Tammsalu on Brüsseli eestlastele oma ja oodatud, tema korraldada on EELK andnud Brüsseli kuulutuspunkti teenimise.
Õpetaja sõnum on mõistetav, sest see puudutab nii isiklikult, kinnitas mitu inimest pärast teenistust, kui rikkalikult kaetud kohvilauas sundimatu keskustelu lahti rullus. Ikka ja jälle tahaks õpetajalt küsida, et kust sa tead minu muresid, kuidas sa oskad vastata mu küsimusele, kui ma pole seda ometi vaata et endalegi sõnastada osanud, vahendab proua Lia Olljum, tuues muheldes kõneka näite: «Ükskord rääkis ta laste-vanemate teemal ja minu kirikus olnud tütred päris kohkusid, et kuidas ta teab, et kas ema on tõesti käinud vaimulikule meie kodustest teemadest rääkimas.»
«Hästi noortepärane, ei mõju raskemeelselt,» lisab vestlusringiga liitunud, ELi esinduses nõunikuna neljandat aastat töötav Kai-Helin Cooper, kes käis õp Tammsalu juures eelmisel aastal leeris, hiljem palub ta õpetajalt eravestlust, et leppida kokku oma laulatuse üksikasju. «Tahaksime ka kiriklikku talitust,» tunnistab ameeriklasega abielus olev eestlanna. Ka noor euroametnikest abielupaar Laura Ingerpuu ja Hannes Krause püüab alati eestikeelsele teenistusele jõuda ning oma panuse emakeelse kogudusetöö toimimisse anda.
«Kui vajadust ei oleks, siis see lihtsalt ei toimiks,» kinnitab Merike Väli, kes koos abikaasa, kindralmajor Neeme Väliga on Brüsseli koguduseelu üks tugisammas. Tema sõnul on tunda kõigi kooskäijate suurt soovi kaasa aidata, seda tehakse rõõmuga, eeldamata rahas mõõdetavat tasu.
Eestlasi aitavad mitmed sõbrad. Näiteks Rootsi kirik, kes mõõduka hinna eest oma kogudusemaja kasutada annab. Organistiks on aga flaami rahvusest noormees, kes huvist Eesti vastu on omandanud hea eesti keele oskuse ning laulab nüüd eesti kooris. «Mul on siin sõbrad ja ma naudin oma tegevust,» kinnitas Wouter Verhyden rõõmsalt.
Loomulikult võiks teenistusi olla sagedamini, kuid esialgu puuduvad selleks veel vahendid. Aga paari aasta eest mulda lubatud seeme on jõudsalt idanenud. Kui eelmisel aastal oli õp Tammsalul siin kaheksa leerilast, siis sel aastal on huvilisi kuus ja ehk tuleb juurdegi. «Välismaal on see loomulik, et hoiad oma rahvaga kokku,» rõhutab pr Väli.
Järgmine eestikeelne jumalateenistus, siis juba jõuluhõnguline, toimub 8. detsembril. Päev varem, laupäeval kl 13–18 viib õp Tammsalu läbi teise leeritunni, millega on oodatud liituma kõik huvilised.
Liina Raudvassar

EELK kuulutuspunkt Brüsselis
Asutati 2011. aastal.
Vaimulikud käivad Eestist, koordineerib praost Jaan Tammsalu.
Teenistused toimuvad reeglina neli korda aastas, osavõtjaid keskmiselt 40.
Teenistused Rootsi kiriku kogudusemajas aadressil Avenue de Gaulois 35.
Eelmisel aastal oli kaheksa konfirmeeritavat, tänavu käib leerikoolis kuus huvilist.
Armulauariistad saadi kingituseks Välis-Eesti piiskopkonnalt.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)