Võidupüha paraad tuleb Kärdlas
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Uudis / Number: 17. juuni 2015 Nr 27 /
1934. aastal pani Kaitseliit aluse traditsioonile, millega igal aastal 23. juunil tähistatakse Eesti vägede võitu landesveeri üle vabadussõja Võnnu lahingus aastal 1919. Traditsiooni taastas president Lennart Meri võidupüha paraadiga Tallinnas Kadriorus 1992. Sel aastal toimub paraad iseseisvuse taastamise järel esmakordselt Hiiu maakonnas Kärdlas.
Võidupüha hommikul kell 9 ühendatakse Kärdla Püha Ristija Johannese kiriku ees Hiiumaal süüdatud tuli Toris sõjameeste mälestuskirikus esmaspäevasel tänujumalateenistusel süüdatud tulega, et tuli pidulikult maakondadesse laiali saata. Kuna tänavu möödus Kaitseliidu tegevuse taastamisest 25 aastat, siis toovad selle tähistamiseks võidupüha paraadilt Kärdlast võidutule maakondadesse kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, kes kohapeal aitasid taastada vabatahtlikku riigikaitsetööd.
Tavapäraselt käib tseremoonia juurde pärja asetamine vabadussamba juurde, aga sel aastal tuli korraldajatel leida uus lahendus. Nimelt kuulus Hiiumaa Eesti vabariigi esimese iseseisvuse ajal Läänemaa koosseisu ja et vabadussõjas hukkunud hiidlaste nimed raiuti mandril asunud sammastele, siis puudub Hiiumaal vastav mälestusmärk. Paari aasta eest kiriku juurde püstitatud ausammas on aga II maailmasõjas hukkunutele, seepärast otsustati, et peaminister Taavi Rõivas saadab pärja Kärdla jahisadamasse, kust see merele viiakse.
Jumalateenistus Kärdla kirikus algab kell 10. teenivad piiskop Joel Luhamets, Kaitseliidu peakaplan Aleksander Sarapik, koguduse õpetaja Hüllo-Kristjan Simson ja õigeusu koguduse preester Aabraham Tölpt. Jutlustab piiskop Joel Luhamets, keda kohaliku õpetaja sõnul siiski kantslisse ei lubata, kuna see võib pehkinud põranda tõttu ohtlik olla. Orelil teenib organist Kristiina Harjak, kes ühtlasi juhatab koguduse kammerkoori. Külalisena teenib kaasa Pühalepa naiskoor Anna.
Pidulik päev jätkub keskväljakul Kaitseliidu paraadiga, mida juhatab brigaadikindral Meelis Kiili. Uudistada saab lahingutehnikat ja sobiva ilma korral langevarjurite hüppeid, maitsta saab sõdurisuppi.
Rita Puidet
