Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Võida kuri heaga?

19.06.2002 | | Rubriik: Jutlus

Rm 12:17–21
Tänase jutluse teemaks on nõuanded, kuidas võita kurja. Kurjuse, viha ja kättemaksuga oleme kokku puutunud kõik. Igaüks teab olukordi, kus on tehtud suurt ülekohut ja käitutud põhimõttel «kellel jõud, sellel õigus». Paljud on seda tunda saanud omal nahal. Tasub meenutada, milliseid tundeid see meis tekitas. On täiesti mõistetav, kui reaktsiooniks oli suur viha ja soov kätte maksta, et ülekohtutegija saaks hea õppetunni.
Kurjuse olemasolu on meile suur probleem. Tihti küsitakse, miks Jumal seda lubab. Sellele ei ole meil täiesti rahuldavat vastust. Põhjus on vast selles, et nii suurele küsimusele vastamiseks on meie mõistus ja teadmised liiga piiratud.
Juba materiaalsest maailmast ei tea me kaugeltki kõike. Hoopis vähe tunneme vaimset maailma ja seal toimuvat, tulevasest maailmast aga puudub meil üldse ettekujutus (1Kr 2:9). Peaksime saama Jumalaga võrdseks, kui tahaksime Teda kõiges mõista. Kuna see pole võimalik, tuleb meil Jumalaga suhtlemise aluseks valida usk ja usaldus – või leppida mitteuskumisega.
Kurja on raske mõista ja veel raskem võita. Ometi peame otsustama, kuidas käituda siis, kui kurjusega kokku puutume. Seejuures tekib rida tähtsaid küsimusi. Kas ja kuidas on seda üldse võimalik võita? Kas kurjale headusega vastamine pole lihtsalt nõrkus, isegi abitus? Kas see ei soodusta kurjuse kasvu?
Ühiskonnas on vaja turvalisuse tagamiseks karistada kurjategijaid ja nad ühiskonnast isoleerida. Nii saab kurja ohjeldada, kuid kahjuks mitte kaotada.
Vanglad reeglina ei paranda kurjategijaid. Hoopiski ei tee seda kättemaks ja kurja tasumine kurjaga, kuigi see võib tunduda väga õiglane. Kurjusel on väga suur jõud. Ta pimestab oma ohvrid nii, et nad ei märka oma kurjust või arvavad selle koguni õigustatud olevat.
Peale selle, kättemaksja satub ise kurja võimu alla, sest ta kasutab kurjuse vastu võideldes tema enda meetodeid. Lumepall kasvab, kurja mõjupiirkond laieneb.
Jõudsime põhjusteni, miks Jumal kasutab kurja võitmiseks teistsugust teed, kui ootaksime meie. Tuleb tõdeda, et inimese võimuses ei olegi kurja võita. Seda saab teha ainult Jumal. Ja Tema tegi seda kõigepealt Jeesuses Kristuses, kes ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; ta kannatas ega ähvardanud, vaid jättis kõik selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt. (1Pt 2:23)
Aga see on ka oluline põhjus, miks Jeesust Kristust ja ristiusku ei taheta.
Jumal peaks ikka korra majja lööma ja mitte abitut mängima! Nii mõtleks inimene.
Aga Jumala mõtted on inimese omadest taevakõrguselt üle. Meile võib Jumala toimimisviis tunduda rumal ja abitu, aga see ei tähenda, et sobiksime Talle nõuandjateks. Muide, kui palju inimesi võiks jääda ellu, kui Jumal kogu maailmas kohe praegu korra majja lööks, nii et kogu patul ja kurjusel, nii avalikul kui ka salajasel, oleks igaveseks lõpp?
Küllap meil on põhjust olla tänulikud, et Jumal on pika meelega. Ja küllap võib uskuda, et Jumal teab, mida teeb. Aga see, mida Jumal tegi Jeesuses Kristuses, ei ole veel kõik. See peab maailmas levima ka Tema laste kaudu! Seepärast kästakse kristlastel käituda põhimõtteliselt samamoodi, nagu tegi seda Jeesus.
Peame meeles pidama, et kristlane (kes pole kristlane paljalt nime poolest) on tõeliselt uut liiki olevus maa peal. Ta pole tavaline inimene, vaid Jumala laps. Ta on uuesti sündinud. Ta on uus loodu, kuigi elab veel vanas ihus. Tal on osadus Jumalaga Pühas Vaimus ja seetõttu kasutada taevased jõuvarud. Jumaliku väe läbi on talle annetatud kõik, mida ta vajab eluks ja jumalakartuseks. Ta elab koos Kristusega ja Kristuses.
See ei tähenda, et ta oleks superkangelane, kes mängleva kergusega ületab kõik maised probleemid. Aga see tähendab, et ta saab alati arvestada rohkemaga, kui ainult enda inimlike võimalustega. Ennekõike on ta osa saanud Jumala headusest ja andestusest. Ta saab endale lubada seda, mida ei saa tavaline inimene.
Kas Jumala nõuanne on õige või mitte, saab teada siis, kui proovida. Algul kergemates olukordades. Aga mitte silmakirjaks, vaid tõsiselt.
Esimene koht, kus kuri saab nõnda võidetud, on oma süda. See ongi alguseks kõige tähtsam. Kindlasti järgneb siis teisigi kohti. Tasub proovida. Aamen.
Aare Kimmel, Rannamõisa koguduse õpetaja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)