Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Vitamiinidega jumalateenistus

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Sada aastat on möödas ajast, mil Villem Reiman Kolga-Jaani kirikus uuendusi tegema hakkas. Märkimaks seda tähtpäeva, tehti Kolga-Jaanis taas uuendus. Nimelt kirjutas Mart Jaanson muusikasse luterliku armulauaga peajumalateenistuse.
Kiriku-uuendustele pühendatud ja 17.–24. augustini toimunud kuulutusnädala jumalateenistustel jutlustasid kirikuõpetajad üle kogu Eesti ja laulsid koorid. Pühapäevane muusikaline armulauaga jumalateenistus oli Eesti oludes enneolematu.
Vana korra kohaselt

Vastordineeritud vaimulik, Valga praostkonna vikaarõpetaja Mart Jaanson, magistrikraadiga helilooja, kirjutas muusikalise jumalateenistuse, mis põhineb vanast jumalateenistuse korrast kinni peetud peajumalateenistusel. Omapärane on Jaansoni kompositsioonis see, et muusikasse on pandud kogu tekst – ka kõik sissejuhatavad laused ja muidugi lugemised, sama moodi koguduse tekst. Tavapärase ühe kirikuõpetaja asemel oli altaris kogu aeg neli meest – Mart Jaanson, Naatan Haamer, Urmas Petti ja Ants Tooming –, sest lauldavad tekstid olid suuresti neljahäälsed.
Jutlus ei olnud neljahäälne, kuid iga mees eraldi esitas oma tekstiosa koostöös kooriga, nii tekkis mahlakas läbipõimunud dialoog. Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti sõnul koosnes jutlus kirjakohtadest, mis esitajate arvates annavad kõige lühemas vormis edasi terve kristliku sõnumi: 1. Moosese raamatu algus (laulis Naatan Haamer), Johannese evangeeliumi algus (Mart Jaanson), Jeesuse lubadus saata Püha Vaim Johannese evangeeliumist (Urmas Petti) ja Ilmutuseraamatu ettekuulutus Kristuse taastulekust (Ants Tooming).
Erakorraline sündmus

Algselt olid teose saatepartiid mõeldud orkestrile, kuid mitmel põhjusel taandus see lõpuks kahele orelile. Väikeses kirikuruumis oli seda just parasjagu. Mart Jaanson ise ütles oma 105 noodilehele mahtunud ja 90 minuti pikkuse loomingu kohta, et see on «luterlik jumalateenistus vitamiinidega». Tõepoolest, näiteks armulaua liturgias oli Agnus Dei saanud natuke särtsu juurde läbi lihtsate korduselementide soprani soolohääles.
Autor nõustus, et muusika oli eklektiline, selles kumas läbi mitu ajastut ja heliloojat. Palveosad meenutasid kohati ortodoksi kiriku neljahäälset retsitatsiooni, mõni koguduseosa jälle Eesti rahvusliku ärkamisaja kompositsioone. Üks osa jutlusest oleks nagu Olav Ehala kirjutatud ning rahusoov oli suisa klastriline.
Helide kokkupanek toimus aga dünaamiliselt ja mõtestatult ning lähendas nimetatud erinevusi luterliku jumalateenistusega. Armulaua seadis peapiiskop Jaan Kiivit. Jumalateenistusel aitas kaasa Tartu Jaani koguduse kammerkoor Lilyan Kaivi juhatusel ning kiriku kahel orelil mängisid Toomas Trass ja Aare-Paul Lattik.
Mart Jaanson sai muusikalise jumalateenistuse kirjutamise mõtte ammu Elva kirikus harmooniumi mängides. Eelmisel aastal kohtus ta Kolga-Jaanis Ants Toomingaga, kelle peas samasuunalised mõtted liikunud olid. Nende kahe mehe ideede ristumispunktist kasvaski välja «Luterlik peajumalateenistus armulauaga üksnes muusikas».
Peapiiskop Jaan Kiiviti sõnul oli Kolga-Jaani komponeeritud jumalateenistus erakorraline sündmus meie kiriku ajaloos. Eriti kõrgelt hindas ta Mart Jaansoni jõulist ja dünaamilist loomingut ja rõõmustas noortest vaimulikest, kes hingest Jumalat kiitsid ja pidasid kinni vanast jumalateenistuse korrast.
Vaimulikuna kirikupingis

Jumalteenistusele eelnes ettekandekoosolek, kus Eesti Üliõpilaste Seltsi esindaja Ivo Post esitas arutluse usust. Kolga-Jaani koguduse õpetaja Ants Tooming tutvustas kokkutulnuile saja aasta taguseid kiriku ümberehituse üksikasju. (Loe EK nr 33.)
Pidustused lõppesid jalutuskäiguga suurmees Villem Reimani hauale Kolga-Jaani kalmistul. Eesti rahvuslikul ärkamisajal jõuliselt tegutsenud kirikuõpetajat mälestasid kuulutusnädala külalised nii Eestist kui ka Soome sõpruskogudusest. Kohal oli ka Villem Reimani vennatütre poeg Heino Ilus Narvast.
Eesti aja- ja kirikuloole on oluline hoida elus mälestust inimestest ja sündmustest. Kolga-Jaani 400 inimesega alevik on oma väiksusele vaatamata jätnud sügava jälje meie kultuurilukku. Ants Tooming ütles, et kuulutusnädal möödus suurepäraselt, kõik jutlustajad olid head ja kogudus jäi väga rahule.
Talle oli nädal ka isiklikult oluline – paljukest üksi töötav koguduse õpetaja tavalise kirikulisena jumalateenistusele minna saab. Kirikulooga seotud tähtpäev ei ole ainult pidustus, see lubab mineviku üle järele mõtelda ning annab tulevikule teise perspektiivi.
Kristel Neitsov