Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Viru vangla kabel on pühitsetud

/ Autor: / Rubriik: Määratlemata / Number:  /

Piiskop Einar Soone Viru vangla kabelit pühitsemas. Foto: Tiiu Pikkur
Teisipäeval, 13. mail pühitsesid vastvalminud Viru vangla kabeli Eesti Kirikute Nõukogu president piiskop Einar Soone ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Kornelius. Pidulikust talitusest võtsid osa EKNi liikmeskirikute ja kaitseväe ning politsei kaplaniteenistuste esindajad.
Piiskop Soone ütles, et seda kabelit pühitseda on suur rõõm. Ta kutsus palvetama, et see ruum oleks õnnistuseks neile, kes leiavad tee siia, ning soovis, et eksinud saaksid halastust.
Metropoliit Kornelius meenutas aegu, mil ta oli poliitvang Venemaal, kus vangid ise oma kätega ehitasid laagrisse pühakoja ja kui suureks õnnistuseks see neile oli. Ta leidis, et vangiski saab jääda inimeseks.
Vanglate peakaplani Igor Milleri sõnul oli pühitsemistalitus Viru vangla kaplaniteenistuse tegevuse käivitamisel oluline. «Kaplanite ülesanne vanglates ja arestimajades on tagada kinnipeetavate usuvabadus ja suunata neid õiguskuulekale käitumisele,» ütles Miller.
Viru vanglas hakkab töötama kuus kaplanit erinevatest konfessioonidest. Kaplan Jüri Artjušenkov Eesti Kristlikust Nelipühi Kirikust töötab vanglas alates 1. aprillist. Tema sõnul on kabeliruum olnud kasutusel juba esimeste kinnipeetavate saabumisest. Kabelis toimuvad iga päeva jumalateenistused ja palvused. Ruum on sisustatud eri konfessioonide kombeid silmas pidades, näiteks on selles ka ristimisbassein.
Vangla direktor Edvard Remsel märkis, et kabeli pühitsemisega saab mööda järjekordne etapp vangla valmimisel. Ta väljendas lootust, et kaplanite tööst on suur kasu kinnipeetavate õiguskuulekale käitumisele suunamisel.
Viru vanglas on ruumi 1000 kinnipeetavale, praegu on täidetud 650 kohta. Töö algas 1. aprillil, iga päev saabub paarkümmend vangi. Vangla annab tööd 340-le ametnikule.  
Vangla ehitised kõrguvad rõõmsavärvilistena rohelise metsa taustal. «See on arhitekti ettekujutus,» selgitab direktor. «Ega vangla ei pea olema hall kättemaksukoht, kus peaks kõik väga halvasti olema. Loodame, et nende uute hoonetega saame kuritegevust vähendada. Siin on kinnipeetavail head tingimused taasühiskonnastumiseks ja nende elementaarsed vajadused on täidetud.»
Paari aastaga Jõhvi lähistele kerkinud 1,2 miljardit krooni maksma läinud vanglakompleks on Balti riikide moodsaim ja turvalisim, paikneb 16 ha suurusel maal, hoonete pind on 38 000 m². Vangla saab mai lõpuks täis, pidulik avamistseremoonia on juulis.
Tiiu Pikkur