Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Viru praostkonna pärlite kee

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Viru praostkonna sinodijumalateenistus toimus Jõhvi kirikus.Kätlin Liimets.

Viru praostkonna koguduste esindajad jagasid 2021. aastal toimunut sinodil, mis peeti 21. aprillil Jõhvis.

Pärast jumalateenistust Jõhvi kirikus, kus jutlustas peapiiskop Urmas Viilma, kogunesid Virumaa koguduste valitud sinodisaadikud Jõhvi pastoraati sinodikoosolekule. Päev oli sisutihe, saadikud aktiivsed, sõnades ind: jagati, küsiti, mõeldi kaasa.

Praostkonna nõukogu oli kogudusi palunud oma tegemisi kirjeldades tuua välja 2021. aasta Jumala pärlid kogudustes. See kaunis kujund sai läbivaks päevas. Enim nimetati pärlitena inimesi, ent juttu tuli ka sisulise töö pärlitest, majanduspärlitest, vanglatöö pärlitest jne. Kõlama jäi, et mitmed kogudused on kasvanud, uuenenud nooremas keskeas inimestega, kes ka juhtorganites aktiivselt kaasa löömas, ja koroonakriisi tagasilöök on taandumas.

Piiskopkonnad, majandus, kriis

Praost Tauno Toompuu keskendus oma ettekandes kolmele teemale: piiskopkonnad, majanduselu ja kriisiks valmistumine. „Viru praostkonnas ei ole piiskopkondade loomine teravaid seisukohti esile toonud. Oleme olnud leebelt positiivsed või ükskõiksed,“ jagas praost. 

Ta väljendas seisukohta, et kiriklikus haldusreformis võiks Eesti-siseselt tekkida neli piiskopkonda, igas umbes 5000 annetajaliiget: „Täna võib öelda, et meil on 12 piiskopkonda praostkondade näol. Nii väikese kiriku jaoks on seda palju. Piiskopkondade loomine peaks minu meelest tähendama, et praostkonnad kaovad. Praostid võivad olla valitud piiskoppide abilisteks. Muutused vähendaksid bürokraatiat.“

Kuna raha ostujõud kahaneb inflatsiooni tõttu, siis pani Toompuu kogudustele südamele, et raha lihtsalt koguduse arvel hoida pole mõistlik. Kõige vastutustundlikumaks peab ta, et investeeritaks kinnisvara arengusse selliselt, et see hakkaks kogudusele sissetulekut tooma ehk suurendaks jätkusuutlikkust. Näitena tõi ta Kadrina koguduse külalistemaja, Simuna külaliskorteri, Väike-Maarja taastatava leinamaja. Ka Rakvere koguduse pakutava erihoolekande teenus pastoraadis on end õigustanud. 

„Esimene täisaasta erihoolekandeteenust pastoraadis on seljataga. See on olnud põnev seiklus. Seltskond on selline, et kunagi pole igav. Tänu sellele on pastoraat korras ja kasutuses tervenisti,“ vahendas praost Toompuu, kes on ka Rakvere koguduse õpetaja. Ideena kõlas hiljem ka praostkonnasisene raha laenamise võimalus, kasvõi sildfinantseerimise vajaduse korral. Sarnaselt on kirikuvalitsus toiminud Niguliste kiriku eest saadud kompensatsiooniga.

„Ei taha kedagi hirmutada, aga peaksime läbi mõtlema kriisi stsenaariumid, ka sõja puhul,“ sõnas tõsiselt praost Toompuu vaikseks jäänud saalile. Ta andis nõu kõigil vaimulikel tutvuda ajateenistus.ee lehel oma sõjaaja rolliga, mis ei pruugi üldse olla seotud kogudusetööga. Et sellist arengut vältida, kõlas soovitus astuda Kaitseliitu, kus tahetakse sõjaolukorras vaimulikke rakendada eelkõige kaplani rollis.

Koguduste pärlid

Et 19 koguduse pärlikeed tervikuna on artikli mahu tõttu võimatu vahendada, siis olgu ära toodud valik neist. Eriliselt tore oli kuulda, et Haljala ja Rakvere koguduse tavaliseks kirikuliseks on kujunenud nooremas keskeas mees. „Imeline areng on terve eelmine aasta selles plaanis toimunud,“ vahendas Haljala koguduse diakon Ahti Bachblum.

Hoogu ja tegutsemisindu on saadud uuenenud juhtorganite koosseisudest. Mitmed kogudused on kasvanud ja noorenenud ning end teadlikult kogukonnale avanud. Olgu näitena toodud Narva-Jõesuu kogudus, kes avas linnapäevadel oma kohviku linnaelanikele. Lüganuse koguduses alustati uuesti pühapäevakooliga ja tekkinud on lasteansambel.

Ainukesena praostkonnast võtab Kadrina kogudus sõjapõgenikke vastu. „Pärliks on üle kuu meiega elavad Ukraina sõjapõgenikud, pere usklikke inimesi. Koos sellega on kogudusse tulnud omamoodi säde ja värskus. Tublid ja toredad inimesed kurvast olukorrast hoolimata. Rõõmustame, et saame neid aidata,“ jagas õpetaja Erikson. Ent ka omasid ei tohi unustada, nõnda teadvustas vanglakaplan ja Viru-Jaakobi koguduse õpetaja Tarmo Linnas kogudustele, kui oluline on taasühiskonnastamise seisukohalt vanglast vabanevaid kristlasi enda sekka vastu võtta.

Majanduspärlitest nimetati Haljala kiriku tornikiivri remondi edenemist, Jõhvi altarimaali restaureerimist, Simuna koguduse külaliskorterit, Ilumäe kiriku kella ning Viru-Nigula talvekiriku valmimist ja riigi rahastatud Narva kiriku restaureerimise ning juurdeehituse projekti koostamist. Tähelepanu äratas, et 15. juunil avatakse Käsmu koguduse juures Eesti esimene maakalmistu kolumbaarium, kuhu mahub umbes 500 urni. 

Rõõmustati Iisaku koguduse murutraktori üle ja et Tudulinna kirikusse tuli Soomest kingitusena kasutatud orel, mille kõla loodetakse augustis kuulda. Tiivustatult Kadrina külalistemaja edust avas oma ruumid turistidele ka Narva-Jõesuu kogudus ja teenis mullu suvel esimese sissetuleku. Samas lisas meepotti tõrvatilga õp Linnas, kes ütles, et Viru-Jaakobi kogudus on loobunud majutusteenuse pakkumisest, kuna neil oli sisustuse rikkumisega halb ja kulukas kogemus.

Peapiiskopi ettekanne

Praosti poolt tõstatatud kriisikavale mõeldes ütles peapiiskop, et oleks hea juhatusega kokku leppida tegevuskava, kindlasti seegi, mida tehakse väärisesemetega, kas kogudus saab pakkuda varjendeid, milline on asendamiskord jne. Ta rõhutas: „Ilmikute roll on ääretult suur. Võib juhtuda, et sõja puhul on just naised need, kes päästavad kiriku. Alati ei saa loota vaimulikule. Neid võib riik suunata teistesse ülesannetesse.“ 

Veel kord kõlas sõnum, et oluline on teha koostööd Kaitseliiduga: „Tahame luua Kaitseliidu kaudu süsteemi, et kõik vaimulikud, kes on Kaitseliitu astumise kaudu end määratlenud, veel parem kui käinud kaplanikoolitusel, jääksid vaimulikena oma rolli täitma koguduste juures.“

Kirikuelu kõige suuremaks ja pikemaajaliseks kriisiks nimetas ülemkarjane aga noorte puudust. Ta pidas silmas noori täiskasvanuid vanuses 30+ ja toetudes kaitseväe peakaplani Ago Lilleoru valmivale doktoritööle Tartu ülikooli usuteaduskonnas viitas, et kasvavad need kogudused, kus uusi inimesi kaasatakse koguduse tegevustesse.

Peapiiskop toetab jätkuvalt piiskopkondade loomist. Hetkel on enne 1. novembrit kehtinud piiskoppide tööpiirkonnad kaotatud. „Kõigil on meeles piirkondade aeg, praegu pole piirkondi. Testime, mis meile rohkem meeldib. Kui kirikukogu peaks otsustama, et piiskopkondi ei tule, siis abipiiskoppe võib ikka valida peapiiskopile appi. Aega on umbes aasta, siis peame otsustama,“ sõnas Viilma. Praostiameti kadumise soovi ülemkarjane ei kinnitanud. Sinodiliste hulgas oli kuulda ka soovimatust, et praostkonnad võiksid kaduda.

Sinodipäeva jäi lõpetama peapiiskopi rahulolu, et Viru praostkonna kogudused kasvavad, et inimesi on jumalateenistustele juurde ja tagasi tulnud. Sinodilised said koduteele kaasa julgustavad sõnad: „Mõelge suurelt! Julgege unistada! Jumalal on aega. Tema paneb meie mõtted ja palved ootele. Kui saabub õige hetk, siis tuleb tegutseda.“

Kätlin Liimets

Viru praostkond

19 kogudust: Haljala, Iisaku, Illuka, Ilumäe, Jõhvi, Kadrina, Kunda, Käsmu, Lüganuse, Narva, Narva-Jõesuu, Pühajõe, Rakvere, Simuna, Tamsalu, Tudulinna, Viru-Jaakobi, Viru-Nigula ja Väike-Maarja

Praost Tauno Toompuu, abipraost Meelis-Lauri Erikson

Liikmesannetajaid 1149