Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Viru-Nigulas lauldi Issandale

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Cantate!, kõlas Viru-Nigulas pühapäeval, 7. mail võimsalt. Koguduse kunagine õpetaja, emeriitpeapiiskop Andres Põder pühitses talvekiriku vitraaži ja seadis ametisse pikalt oodatud uue diakoni. 

Meenutati, et veidi rohkem kui aasta tagasi sai talvekirik õnnistussõnade saatel kasutusele võetud. Oli toona ja ka nüüd, pühapäeval põhjust rõõmustamiseks ja Issandale kiidulaulu laulmiseks küll ja rohkemgi veel – kõige selle eest, mis ta meile on andnud.

Talvekirik hulga helgem

Pidulikul jumalateenistusel teenisid emeriitpeapiiskop Andres Põder, praost Tauno Toompuu, õpetaja Margus Suvi ning diakonid Valdek Hang, Ulvar Kullerkupp ja Aili Ilves. Organistina panustas diakon Ahti Bachblum.

Sarnaselt suures kirikuruumis asuva vitraažiga saime ka talvekiriku vitraaži „Maarja lapsega“ pühitseda altarivitraažina. Vitraaži autor on Andrei Lobanov. Uue vitraaži soetamisel toetasid kogudust finantsiliselt Eesti Kultuurkapital ja MTÜ Viru-Nigula Valla Toetusgrupp. Kuna Andrei Lobanov on ka kiriku suure vitraaži autor, siis usaldasime kunstnikku, aga andsime tööd tellides kaasa ka oma mõtted. Vitraaž muudab talvekiriku ruumi intiimsemaks ja soojemaks. Kogudusele meeldib see väga. 

Kümne aastaga kirikusse

Minu teadlik kristlik teekond sai alguse 10 aastat tagasi, kui ühel seltskondlikul koosviibimisel tutvusin juhuslikult toona diakoniks valmistuva Meelis Malgiga. Aga nagu me teame, siis Jumala maailmas ei ole midagi juhuslikku. Meelise ordinatsioonil Karusel novembris 2013 käisin ma esimest korda teadlikult kirikus. Kolm aastat hiljem palusin ristimist ja leeriõnnistust. 2017. aastal asusin õppima usuteaduse instituudis. Toona ei arvanud ma vaimuliku ametist midagi. Olin üsna kindel, et minust saab hingehoidja ja sellega asi piirdub.

Protsessi käigus on asjadel kombeks kasvada. Õpingute ajal hakkasin rohkem osalema jumalateenistustel. Liturgia praktikumides tulid esimesed kaasa teenimised. Saadud tunne oli hea, inspireeriv. 

2019. aastal tulin Viru-Nigula kogudusse. Kogudust asus siis teenima diakon Valdek Hang. Praost Toompuu ütles üsna kohe, et hakaku ma kaasa teenima. Selliselt Valdekuga kaasa teenides, teineteist toetades, praktiseerides koolis õpitut, ühiselt kogudust tundma õppides õnnestus vaikselt ka kogudusse sisse elada. Eelmisest suvest sain hakata osaliselt sõnajumalateenistusi iseseisvalt pidama. 

Osa teenimise praktikast läbisin Rakvere Kolmainu koguduses. Olen Rakvere kogudusele väga tänulik sooja vastuvõtu ja sõbraliku toetuse eest. Veel tänagi küsitakse, kuidas mul läheb, ja elatakse minu tegemistele kaasa. 

Olen ääretult tänulik õpetaja Tauno Toompuule, tänu kellele sai minust diakon. See hoolimine, hoidmine, juhendamine ja turvatunde loomine on olnud midagi niisugust, mida ma varem kogenud polnud. 

Kõik need eelmised aastad ongi läinud Viru-Nigula koguduses suuresti kaasa teenimise tähe all. Olgu siis koos diakon Valdek Hangiga, õpetaja Margit Nirgiga või õpetaja Tauno Toompuuga. Lisaks olen kirjutanud ka kaks edukat projekti: talvekiriku valmimiseks Gustav-Adolf-Werki programmi toel ja nüüd talvekiriku vitraaži valmimiseks. 

Cantate pühapäev oli imeline päev. Kõik kulges ladusalt ja mõnusalt rahulikus rütmis. Tänan kõiki vaimulikke, koguduse liikmeid, õpingukaaslasi, sõpru ja sugulasi, kes aitasid seda päeva imekauniks ja meeldejäävaks muuta!

Elu on näidanud, et mida rohkem Jumalat usaldada, seda enam on põhjust tänulik olla. Jumal on teinud imelisi tegusid ja meie, Jumala inimesed, oleme üks osa sellest. Halleluuja!

Aili Ilves

Viru-Nigula koguduse diakon