Esileht » Uudis » Uudised »

Villem Reimanil on sünniaastapäev

09.03.2016 | | Rubriik: Uudised

Villem_ReimanToimetusele andis õpetaja Peeter Parts Kolga-Jaanist teada, et täna keskpäeval austatakse ja mälestatakse sealses kirikus Eesti omariikluse, oma kiriku ja ühistegevuse mõtte taaselustajat, kirikuõpetaja Villem Reimanit (9. märts (ukj) 1861 – 25. mai 1917, fotol). Tema ausamba juures ja Kolga-Jaani vanal kalmistul süüdatakse küünlad. Neljapäeva, 10. märtsi keskpäeval on aga Postimehe Tartu maja (Gildi 1) saalis Villem Reimani Kolleegiumi ettekandekoosolek, kus võtavad sõna kolleegiumi esimees õpetaja Ants Tooming, ajakirjanik Tiina Kama, ajaloolased Andres Andresen, Tarvo Siilaberg ja Mart Laar.
Meenutamaks, et tuleval esmaspäeval, 14. märtsil on emakeelepäev, tsiteerime Reimanit: «Marka maad ja tükk teed on möödas, siiski ainult 20 aastat, kui kodumaa ülikoolilinnas salgukene noori eesti haritud mehi kogus, kes aru saivad: nõnda ei tohi lugu edasi minna. Meie kanname vett sõõlaga. Kui meie ise oma keelt ei tarvita ega hari, kuidas tohime seda teistelt nõuda? Kui meie õpetatud meeste lapsed oma rahvale kaduma lähevad, miks ei pea vähema haridusega vanemate lapsed sedasama käima?»
Ja samas artiklis «Võltsimata isamaalased» (ilmunud 21. dets 1901 ajalehes Postimees) tõstab ta esile Faehlmanni, Kreutz­waldi ja Jannsenit, kes «saivad aru, et sugurahva ja emakeele põlgamine ja häbenemine inimesele nõtruse ja tänamata meele märgiks on» ja et «oma suguvõsa nad ei salanud ja oma emakeelt nad mitte ainult ei kiitnud, vaid harisivad ka ja kasvatasid tema kirjavara».
Reimani julged ja päevakajalised kirjatööd, mis sütitavad ja sisendavad rahvuslikku kindlameelsust, on jätkuvalt aktuaalsed. Need andis kirjastus Ilmamaa välja möödunud aastal pealkirjaga «Kultuuriloolised pildid». Kuna järgmisel aastal möödub Reimani surmast 100 aastat, siis kutsub õpetaja Peeter Parts üles mõtlema, kuidas selle Eesti ajaloo suurmehe mälestust väärikalt jäädvustada ja pühitseda.
Eesti Kirik

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)