Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Villem Reimani pärandi väärtustamine

04.11.2015 | | Rubriik: Kultuurielu

Reiman_raamat13. oktoobril esitleti Tartu raekoja saalis ja 16. oktoobril Kolga-Jaani rahvamajas kirjastuses Ilmamaa ilmunud Villem Reimani artiklite kogumikku «Kultuuriloolised pildid».

Raamat anti välja Villem Reimani Kolleegiumi eestvõtmisel ja selle koostas Hando Runnel. Esitletud raamat oli seitsmes, mille kolleegium üllitas, lisaks on korraldatud Villem Reimani päevi Kolga-Jaanis, tähistatud suurmehega seotud paigad mälestustahvlitega ning koostöös Tartu linnavalitsusega taastati 2004. aastal Reimani monument Tartus Toomemäel.
Tartu esitlusel märkis linnapea Urmas Klaas, et asetab teose ilmumise samasse ritta Tartu Pauluse kiriku taastamise ja vabadussõjas langenute memoriaali valmimisega Pauluse kalmistul: «Peame väärtustama oma ajalugu ja ammutama sellest jõudu. Ma ei kujuta ette humanitaarala üliõpilast, kes poleks tutvunud Reimani pärandiga.»
Kogumik koosneb viiest osast, millesse on koondatud 1888–1916 peamiselt ajalehes Postimees avaldatud artiklid. Näiteks saab tutvuda, milline oli koguduste vaimulik elu 1640. aastal või kuidas eestlastele priinimesid anti.
Hando Runneli sõnul kirjutas Reiman metoodiliselt artiklite sarju, mida saab lugeda ilukirjanduslikus võtmes ja kus avaldub Reimani kui hea kõnemehe karakter. «Reiman püüdis sõna kaudu tõeni jõuda,» ütles Runnel.
Villem Reiman (1861–1917) oli Kolga-Jaani koguduse õpetaja ja eesti rahvusliku liikumise olulisemaid juhte iseseisvuseelsel ajal. Ta võitles luterliku vaba rahvakiriku idee eest, oli karskusliikumise eestvedajaid, Eesti Rahva Muuseumi üks rajajatest, viljaks publitsist ja ajaloolane.
Kätlin Liimets

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)