Viljavihkudest Kunda kirikuelus

21.09.2005 | | Rubriik: Määratlemata

Lugu algab lihtsast mereäärsest, aga meie oma
väikesest pühakojast, Kunda kirikust põhjaranniku piirimail. Kõigi jaoks võib
temast märku anda üks kord kuus ja suurte kristlike tähtpäevade aegu kõlav
kaunis kume kellahääl.

Kunda kirikusse on alati meeldiv minna. Seal tervitab
koguduse liikmeid ja teisi kirikulisi heatujuliselt kiriku perenaine Irma
Dello. Kirik on jumalateenistusteks koguduse liikmete ootel alati säravpuhas ja
lilledega kaunistatud.

Oled kiriku hooldajana töötanud palju aastaid. Mis ajast
tegutseb Kunda kirik?

On teada, et 1904 rajati Kunda surnuaed. 1921 valmis
arhitekt Ernst Künteril (1885–1961 – H.R.) kiriku projekt. Kirik õnnistati 8.
jaanuaril 1938. Kirikus on 500 istekohta ja koguduse liikmeid hetkel 40 piires.

See on ainuke kirik Eestis, kus kirikukell ei mahtunud
kellatorni ja on toodud konsooliga katuse kohale kellatorni kõrvale.
Altaripildi asemel on kirikus kutsuva Kristuse kuju (taani skulptori
Thorvaldseni teose koopia – H.R.). Kõik külalisesinejad on kiitnud kiriku head
akustikat.

Kiriku hooldajana olen tõesti palju aastaid töötanud. Varsti
peaks poolsada aastat täis saama. Alustasin tööd koos abikaasaga, nüüd on mitu
aastat heaks abiliseks olnud juhatuse liige Vahur Kungur.

Kirikuõpetaja on loominguline töötaja. Kes ja miks on
Kunda kirikuõpetajatest Sulle eriliselt meelde jäänud?

Kirikuõpetaja peab olema juht, kes teeb oma tööd selle
nimel, et kogudus oleks tugev ja selle liikmetel hea olla. Üllar Nõlv pidas
jumalateenistusi igal nädalal. Ta tegi tugevat koostööd kohaliku omavalitsusega
ega pidanud paljuks asjaajamist kirikuvarade, sealhulgas surnuaiavahi maja
saamisel kiriku majaks, kindlustamiseks. Välismaise humanitaarabi Rootsist
korraldas ta kõigile koguduseliikmetele.

Tõnu Taremaa pani rõhuasetuse kristlikule kasvatustööle,
tema jutlused olid kasvatusliku väärtusega. Kord kuus ja kristlikel
tähtpäevadel ootasime teda kirikusse jumalateenistust pidama. Tema sõnum oli
leevenduseks meie muredele ja toeks meie rõõmudele. Jumalasõna kõrvale seadis
ta tähtsaks muusika.

Kirikus toimus tihti vaimse sõnumiga muusikalisi üritusi.
Hingele heaks kosutuseks ja jõulukingituseks oli 2004. a detsembris Teaduste
Akadeemia nais- ja meeskoori ühine kontsert. Võimsalt kõlas orel Tõnu Taremaa
mängituna noorpaari laulatusel, mida toimetas Virumaa praost Avo Kiir.

Vahel on inimesel suur vajadus minna hingerahu saamiseks
kirikusse palvetama ja Jumalaga rääkima. Teed Sa seda tihti?

Jah, kui südamel on raske, lähen kirikusse. Lähen sinna,
millal tahan. Alati saan sealt rahutunnet. Igaühel on seal võimalus pöörduda
iseendasse kõigi oma väiksemate ja suuremate soovidega. See on justkui
väljakutse enesekesksusele, et olla täiuslikult õnnelik. Meie elus peaks olema
rohkem andeksandmist. Küllap oleks siis pahandusigi vähem.

«Iga kohustus, mis kanda, võiks tänutunde anda.» Et iga
leivasuutäiski oleks tänu väärt. Olen tänulik oma lähedastele ja sõpradele, kes
siiralt jagavad minu rõõme ja on toeks, kui vahest on talumatult raskeid hetki
olnud. Kõik oma toimetused olen ikka nii seadnud, et need oleksid eelmistest
paremad ja neist oleks rohkem rõõmu.

Kirik on meie rahva vaimulik kodu Jumala sõna ja
sakramendiga. Samas on Jumala arm ning pääste. Miks ometi väheneb inimeste
osalus jumalateenistustel? Kas on jälle tulemas tühjade kirikute aeg?

Tundub küll, et osalus on jäänud vähemaks. Ma siiski ei usu,
et tuleb tühjade kirikute aeg. Kirikus käivad vanemad inimesed. Noored lasevad
abielu laulatada, ristivad lapsi, kuid kirikus käivad harva. Nad tulevad
kirikusse kohustuse pärast käia armulaual ja maksta kirikumakse.

Kiriku kasvatuslik osa kostab kantslist. Jutlused ei pea
olema nagu lillebuketid, vaid viljavihud, siis on ka külvi rohkem.
Jumalateenistuste kõrval on kristlikus kasvatuses tähtis sisustada inimeste
vaba aega vaimuliku sõnumiga kontsertidega ja ohjeldada ühiskonnas levivaid
pahesid. Üheks sooviks on murda seda ükskõiksust, mille meile mõnikord on
valmistanud elu oma pettumuste ja kannatustega.

Kauase kogemusega kiriku perenaisena on Sul olnud aega
endasse vaadata kõigi nende toredate tegevusaastate jooksul. Mis on Sind kõige
rohkem mõjutanud ja mida Sa oled sellest enda jaoks omandanud?

Kõigepealt rahu ja heameelt inimestest. See on sündinud mu
lähedaste kaudu ning oludest meie ümber. Igal jumalateenistuse päeval aitab
nende nägude nägemisest ja mõistmisest, mis meile kõigile tõeliselt rõõmu teeb.
See ongi mind mõjutanud.

Kiriku vaimsust hoiame ka koguduse juhatuse (esimees Sirje
Tambi – H.R.) ja aktiivi  kaudu. Anne
Lipmaa on aastaid heas korras hoidnud kiriku dokumente. Vahur Kungur on esimene
abimees nii kiriku sees kui väljas ümbruse korrastamisel. Kõikide kirikute
ümbrused on küll hästi hooldatud, kuid vähestel neist kasvab lilli. Meie
kirikuesisel hoolitseb lillede eest Heldi Randver. Nendega on olnud meeldiv
koostöö. Olen kogenud palju headust.

Mis peaks tulevikus meie kirikuelus muutuma?

Õnneks ei ole meil midagi nii halvasti, et peaks kohe
muutma. Meie kirikus on jumalateenistused olnud igal pühapäeval. Saaks jälle
rohkem teenistusi meie kirikusse. Küllap siis on kiriku uksed argipäeviti
rohkem avatud. Saaks ometi teatud finantsraskused vähemaks muuta!

Hädasti on vaja korda saada kirikukell, mille kandetalad on
kulunud. Muret teeb meie hea organisti Indrek Vilumetsa kaugelt käimine. Kui
tal vaid jätkuks jõudu meiega edasi olla. Rõõmu teeb Eesti Kiriku lehest lugeda
headest kordaminekutest teistes kirikutes. Sama soovime oma kirikule.

Mida head soovid veel omalt poolt juurde lisada?

Materiaalsete vahendite osas on töö kirikus lihtsamaks
läinud. Varem kiriku korrashoidmiseks vahendeid ei olnud. Hea meel on, et
kirikus toimub tihti muusikalisi üritusi. Tuhat tänu muusikakooli
vilistlaskoorile, kes advendil ja emadepäeval kontserte andmas käivad.

Kunda muusikakooli õpilased on mitu korda kirikus esinenud.
Tasemelt ületas nende viimane kontsert kõik eelmised. Tõeliselt ilusa pärlina
tegi see rõõmu õpetajatele ja lastevanematele ning teistele kirikulistele.
Meeldejäävad olid Kundast pärit solistide Marika Pabbo ja Ludmilla Kõrtsi
kontserdid. Kaugematest aegadest on meeles Ellerheina suvelaagrid Toolsel, kust
nad mitmel korral meie kirikusse külakosti tõid. Kogu südamest soovin, et neil
ikka sama hästi läheks kui seni.

 

Jumal ütleb: «Ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see
on lepingu tähiseks minu ja maa vahel» (1Ms 9:13). Irma Dello antud püha
ülesanne Kunda kirikus kehtib kõige suhtes, olgu see tema sõbralik mõte, tema lihtne
tervitus või vaikne palve.

Kunda koguduse poolt saadame Jumala õnnistuse Irma
Dellole tema 75. sünnipäevaks, mis oli 11. septembril. Las jääda paistma see
täheke, mis annab jätkuvalt valgust tema tööle Kunda kirikus veel paljudeks
aastateks
.

Heldi Randver,

Kunda koguduse nõukogu liige

Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja! (Jh 12:24)