Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Viljapuu viljakandvatest okstest…

06.04.2007 | | Rubriik: Kirikuelu

5. juunil leiab Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus aset pühalik toiming: peapiiskop ordineerib preestriametisse pastoraalseminari 12 lõpetanud diakonit. 6. märtsil sooritasid nad pro ministerio eksami.

Pastoraalseminari selle aasta lõpetajad on kogunenud ühispildile.

Pastoraalseminari selle aasta lõpetajad on kogunenud ühispildile.

Kaks diakonit, Toomas Nigola ja Tõnu Taremaa ordineeriti õpetajaks juba 8. märtsil. Peapiiskopi otsus tugineb iga kandidaadi puhul eraldi faktile, et üks EELK kogudus on konkreetse ordineeritava valinud enda vakantseks kuulutatud koguduseõpetaja ametikohale. Või on kandidaadil kutse mõnele muule preestri ordinatsiooni nõudvale ametikohale.

Eesti Kirik võtab tutvustada neid tublisid diakoneid, kes möödunud töömahuka õppeaasta jooksul on suutnud pastoraalseminaris oma teoloogilise kõrghariduse lõpetada ning lisaks omandada ettevalmistuse EELK preestriametiks.

18 diakonist, kes augustis 2006 täis optimismi teekonda alustas, jõudis unistatud finišisse 12: Margus Kirja, Ants Kivilo, Tarmo Linnas, Valdo Lust, Mait Mölder, Toomas Nigola, Jaak Pärnamägi, Enn Salveste, Urmo Saks, Hüllo-Kristjan Simson, Kristi Sääsk ja Tõnu Taremaa. Igaühel neist on EELKs juba oma teenistuskäik, tee ja kogemused, ent alles nüüd, pärast viimaseid pingutusi haridusteel avanes värav soovitud preestriametisse. Nad on viljapuu haljad oksad, kelle õiteilu taga aimub viljarohke saak.

Pastoraalseminari juhataja dr Ove Sanderi sõnul jäi 6 diakonil pro ministerio eksam sooritamata, sest neil ei olnud eksami toimumise hetkeks veel teoloogilist kõrgharidust. Sander lisab, et konsistooriumi ning seminari poolt antakse soovijatele veel üks võimalus: mais korraldatakse uus pro ministerio eksam, mille sooritajad pääsevad seminarikaaslastega samal ajal ordineerimisele.

Kristi Sääsk, Suure-Jaani kogudus

Sündinud 18. juunil 1973. aastal Võhmas ning koolis käinud Võhmas, Kolga-Jaanis, Suure-Jaanis ja Pärnus. Ristitud ja leeritatud 1990, millest alates oli koguduse vabatahtlik töötegija, palgaliseks kantseleitöötajaks sai 1993. 1994–96 läbis UI laste- ja noortetöö diakonite kursuse, diakoniks ordineeriti 1997. aastal, sealtmaalt on olnud Suure-Jaani diakoniks. Paar aastat hiljem jätkas õpinguid UIs, mille lõpetas 2007.

«Olen vallaline, uhke kassiomanik, kellel on üks õde ja 7 ristilast,» tutvustab ta ennast ise. Pastoraalseminari perioodist on meeles palju helget, hea sõnaga iseloomustab ta seminari juhtijaid: «Ove avar mõte ja emotsionaalsus ning Liina Sanderi kainus ja praktilisus olid parajas tasakaalus. Seminari viljakam ja ülesehitavaim osa oli kolleegidega suhtlemine, elude ja tööde jagamine ning erinevate vaimulaadide nägemine. Kandma jäävad Tõnis Rätsepa kõneõpetuse tunnid ja Eerik Jõksi liturgilise laulu õhtud.»

 

Toomas Nigola, Pärnu praostkonnd

Sündinud 10. jaanuaril 1981 Pärnus. Õppinud Tartu ülikoolis, lõpetanud Usuteaduse Instituudi. Kiriklikku teenimist alustanud praktikandina Pärnu ja Sindi koguduses Andres Põderi juhendamisel. Aastast 2001 sai temast Kambja koguduse jutlustaja. 2004 ordineeriti diakoniks. Nüüdseks on Nigola Pärnu praostkonna vikaarõpetaja, Sindi ja Vändra koguduse hooldajaõpetaja ning Pärnu Eliisabeti koguduse abiõpetaja.

Suuri plaane ta tulevikuks ei sea: «Edasi saab, nagu Jumal juhatab. Esialgu jätkan nimetatud koguduste teenimist.» Toomas ja Teele Nigola peres kasvab kaks last.

Margus Kirja, Jõelähtme kogudus

Sündinud 18. detsembril 1969 Kohtla-Järvel, lõpetanud sealse keskkooli, töötanud koos puuseppade ja arheoloogidega. Ordineeritud diakoniks 1994. Tema esimene jumalateenistus leidis aset Saarde kirikus, hiljem on teeninud Narva, Pühajõe, Jõhvi ja Jõelähtme kogudust. UI lõpetas 2007. a.

Küsimusele, mis saab edasi, vastab Kirja: «Inimene teeb plaane, aga Jumal juhib. Hetkel plaanin edasi teenida Jõelähtme kogudust, kuhu aga Jumal mind juhib või mis tulevik toob, ei seda ette tea.»

Mait Mölder, Pindi kogudus

Sündinud Põlvamaal Veriora vallas 14. oktoobril 1976. Aastal 1995 lõpetas Räpina keskkooli, pärast mida on õppinud Tartu Teoloogia Akadeemias ja Usuteaduse Instituudis, diakoniks ordineeritud 2004. Samast aastast on ta Pindi koguduse diakoniks. UI lõpetas 2007. a. Teinud Räpina koguduse juures neli aastat pühapäevakoolitööd ning ühe aasta noortetööd. Töötanud Tartu Kristliku Kodu kaplani kohusetäitjana 1,5 aastat.

Tuleviku tahaks Mölder siduda õpetajaametiga: «Oma edasise tuleviku osas näen ennast kogudusetöös õpetajana, eeldatavalt Pindi koguduses.»

Tarmo Linnas, Viru-Jaakobi kogudus

Sündinud 29. juunil 1962 Tartus. Lõpetanud Tartu Miina Härma gümnaasiumi, õppinud EPAs veterinaariat, pidanud erinevaid ameteid, näiteks muusiku, direktori, ettevõtja oma. Abielus, neli last.

Ristitud ja konfirmeeritud 1994 Tartu Maarja koguduses. Oli samas koguduses kirikuvanem, juhatuse esimees ja jutlustaja, olnud EELK noorsootöö nõukogu liige. 2000. aastal lõpetas Tartu Teoloogia Akadeemia. Seejärel töötanud Tartu praostkonna sekretärina, Eesti Kiriku toimetuses, Eesti Piibliseltsi piiblitõlke toimkonnas tõlkijana. 2002. aastal ordineeriti diakoniks.

Teenib Viru-Jaakobi kogudust ja on Tartu Teoloogia Akadeemias heebrea keele ja Vana Testamendi eksegeesi õppejõud. On kaasa löönud Rakvere teatris.

Valdo Lust, E.E.L.K. teenistuses Inglismaal

Sündinud 20. detsembril 1973. Lõpetanud Tallinna Westholmi gümnaasiumi. Ajateenistuses õppis Narva-Jõesuu piirivalve õppekeskuses. Teenistuse piirivalves lõpetas kaprali auastmes. UI lõpetas 2007. a. Ta on teeninud leiba usuõpetajana Laatre algkoolis ja Valga linnavalitsuses. Teeninud Rõngu kogudust, diakoniks ordineeritud 1997. Viimastel aastatel elab ja teenib Inglismaal Kesk-Inglismaa kogudust. Iga kord lendas sesside ajal kindlasti Inglismaalt kohale. «Tuleviku kohta tean vaid seda, et soovin end siduda kirikuga,» on Lust kindel.

Ants Kivilo, Pärnu praostkond

Sündinud 15. mail 1953 aastal Vändras. 1994. aastal ordineeriti diakoniks, samal ajal teenis Sindi ja Pärnu kogudust. 2002. aastal lõpetas Usuteaduse Instituudi. Aastatel 2004–2006 õppis Tartu ülikoolis magistrantuuris religiooniantropoloogia erialal.

Hiljem teeninud Pärnu praostkonna erinevaid kogudusi, pikemat aega Häädemeeste ja Treimani kogudust. On töötanud kaitsejõududes ja Pärnu vanglas kaplanina. Töötab Sauga põhikoolis õpetajana. Peres neli last, kolm tütart ja poeg.

Kivilo ei välista, et ta kaplaniameti juurde tagasi pöördub: «Kaugem tulevik võib seotud olla Pärnu arestimaja või Viru vanglaga.»

Jaak Pärnamägi, Mehikoorma kogudus

Sündis 7. jaanuaril 1959. aastal Paides. Abielus, 7aastase tütre isa. 1977. aastal lõpetas Tallinna 16. keskkooli ning samal aastal astus TPIsse raamatupidamist õppima, kuid jättis selle peagi pooleli. Üldine huvi teoloogia ja ajaloo vastu tekitas soovi saada kirikuõpetajaks. UI lõpetas 2007. 1998. aastal konfirmeeriti ta Räpina koguduses. 2003. aastal sai temast Mehikoorma koguduse praktikant ning aasta hiljem ordineeris Jaan Kiivit ta diakoniks.

Pärnamäel on siht endiselt silme ees: «Taotlen ikka õpetaja ordinatsiooni. Näeksin end meeleldi Mehikoorma koguduse õpetajana ning võimalusel ka Räpina koguduse abiõpetajana.»

Hüllo-Kristjan Simson, Hiiumaa kogudused

Sündinud 8. mail 1971. aastal Tallinnas. UIs õppis aastatel 1991–2007. On abielus, peres kasvab kolm last, kaks poega ja tütar. Diakoniks ordineerimine toimus juulis 2004 Kärdla kirikus, samal ajal ordineeriti diakoniks ka abikaasa Triin. Praktikandina on teeninud Harju-Jaani kogudust 2003–2004.

Preestriks valmistumise aega meenutab positiivselt: «Seminari periood oli väga tore aeg, seda eriti just kogemuste vahetamise osas seminarikaaslastega. Arvan, et seminaris kujunenud osaduskonnana jätkame kooskäimisi ka tulevikus.»

Urmo Saks, Saarte praostkond

Sünnilt pärnakas (11. november 1969), aga alates leerikoolist (1991) saarlane. Saksil on kaks last. Aastatesse 1991–2003 jäävad õpingud UIs. Diakoniks ordineeritud 1994. Praktikandi ja diakonina on teeninud Mustjala kogudust ning olnud Saarte praostkonna vikaardiakon ning alates 2005. aastast teenib praosti soovil Muhu, Pöide ja Orissaare kogudust ning õpetab koolis.

Seminari aega peab ilusaks ning paljuandvaks: «Väljatoomist väärib kohe kindlasti asjaolu, et olen leidnud nii mõnegi inimese, kelle kohta või julgelt, ilma ilustamata ütelda vend või õde.»

Enn Salveste, vikaarvaimulik

Sündinud 2. märtsil 1961. Diakoniks ordineeriti 28. veebruaril 1990. Kõrgkooli diplomi sai 2007 UIst. 16 aastat teeninud erinevaid EELK kogudusi, pikema perioodi olnud Viru praostkonna vikaardiakon, muu hulgas töötanud diakonina Aa vanadekodus.

Enn Salveste veab koos abikaasa Vaike Salvestega alates sellest aastast UIs projekti, mille ülesandeks on välja töötada kaplanite kutsestandard ja kaplanite kutsekoolitus.

Tõnu Taremaa, Pärnu praostkond

Sündinud 24. mail 1959 Tallinnas. Pärast keskkooli astus Tallinna Riiklikku Konservatooriumi, mille lõpetas muusikapedagoogika erialal ning töötas kooli laulmisõpetajana. 1990. aastal läbis kahekuulise usuõpetajate koolituse Soomes ja 1991 ordineeriti ta diakoniks. Järgmisest aastast alustas õpinguid UIs, lõpetas 2007. Kuni aastani 1999 teenis Ilumäe kogudust, edasi kuni aastani 2005 Viru-Nigula ja Kunda kogudust ning alates 2005. aastast kuni tänaseni on tegev Pärnu-Jakobi koguduse vaimulikuna.

Tõnu Taremaa on abielus ja kolme lapse isa.

Pastoraalseminari perioodist väärtustab kõige enam koosolemist kaasvõitlejatega. «Hoolimata teinekord tulisteks kippuvatest vaidlustest rikastas koosolemise aeg tohutult. Samuti ei saa üle ega ümber tänust Ove ja Liina Sanderile, nende toeta ja suunamiseta vist küll ei oleks jõudnud seminari lõpetada,» kinnitab ta.

Liina Raudvassar

Merje Mänd

 

KOMMENTAAR

Ove Sander, pastoraalseminari juhataja:

Pastoraalseminari 12. rühm oli kindlasti väga eriline. Tegu oli diakonitega, kel seljataga aastatepikkune töökogemus meie kirikus. Aasta pastoraalseminaris võimaldas neil seda rikkust ja kogemust ka omavahel jagada. Samas tuli neil kõvasti töötada, sest seminariõpingute kõrval ootas enamusel lõpetamist teoloogiline põhiharidus.

Kõik nad olid äärmiselt tublid, töökad, kõrge kirikliku motivatsiooniga ning täidetud armastusega Issanda ja Tema teenimise vastu. Suur rõõm oli näha nende kasvamist õpetaja ametisse – sellesse kutsesse, mis neil ju tegelikult on ning mille realiseerimisest tuleb ka teenimise rõõm ja rahulolu. Kui inimene leiab selle osa, mis talle määratud, siis sellest võidavad kõik.

Seepärast usun, et nende teenimahakkamine preestri ametis on meie kirikule tervikuna õnnistuseks. Ja muidugi oli see nii minule kui ka Liinale suureks eesõiguseks töötada koos nende suurepäraste inimestega.

3 Kommentaari artiklile “Viljapuu viljakandvatest okstest…”

  1. Külaline ütles:

    on Kristi Sääsk presbytera! Presbyteros ei saa ju öelda.

  2. Külaline ütles:

    ja mullaks pead sa saama, nagu ütles minu islamivaimulikust isa.

  3. Külaline ütles:

    Naispreester võiks olla preestra ja üldse võiks ka tsölibaadi kohe sisse viia, st. vaimulike abikaasadele tuleb anda templihoora austav nimetus.

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)