Esileht » Uudis » Esileht »

Viljandist tulevad kirikumuusikud

04.02.2004 | | Rubriik: Esileht

Kirikumuusik-muusikaõpetaja eriala õpetatakse Viljandi Kultuuriakadeemias juba kümnendat aastat.
Läinud aasta novembrist on Viljandi Kultuurikolledžist saanud Viljandi Kultuuriakadeemia. Põhimääruse kohaselt on nimemuutus tingitud sellest, et sõna ‘kolledž’ kasutamisega on õppeasutusel tekkinud probleeme ja ressursikulu rahvusvahelises suhtlemises, sest mitmes riigis viitab see sõna keskhariduse tasemel õpet pakkuvale õppeasutusele. Nimemuutusest hoolimata on kultuuriakadeemia ülesanne jätkuvalt õppe- ja arendustegevus ning rakendusuuringute läbiviimine kultuuri- ja haridusvaldkonnas.
Tänapäeval vajatakse üha rohkem mitmekülgseid muusikuid, kes on võimelised töötama nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhi ja organistina, olles ka kohaliku muusikaelu edendajad. Viljandis õpetatakse kirikumuusikuid oikumeenilisest mõtlemisest lähtudes, et lõpetanutel oleks võimalik tööle asuda erinevate konfessioonide kirikumuusikutena.
Koolis ja kirikus
«Kultuuriakadeemia kooli- ja kirikumuusika õppetooli fenomen seisneb selles, et valmistame ette inimesi, kes on võimelised töötama nii kirikus kui ka koolis. Nagu aastasadu varem on olnud. Meie kirikumuusikud ei saa enamasti ka nii palju palka, et ainult kirikutööl olla, lisaks töötatakse ka muusikaõpetajatena.
Ma ei usu, et kiriku olukord lähiajal sedavõrd paraneb, et kirikumuusikud täiepalgalisi töökohti saaksid. Selles suhtes on muusikaõpetaja töö loogiline ja ajalooliselt proovitud,» tutvustab õppetooli juhataja Ene Salumäe eriala põhimõtteid.
Oodatakse magistriõpet
Õppida saab nii päeva- kui ka kaugõppes ehk distantsõppes, nagu uuemal ajal öeldakse. Kui kaugelt siis Viljandisse õppima käiakse? «Saared on veel esindamata,» selgitab Ene Salumäe ja lisab, et üliõpilasi on Lääne-Eestist, Virumaalt on päris mitu, Lõuna-Eestist, Viljandist, Tallinnast. Kooli asukohta Eestimaa südames peetakse väga heaks.
Õppida tuleb neli aastat, kes seab eesmärgiks taotleda akadeemilist kraadi, peab praegu veel jätkama mõnes teises õppeasutuses. Kirikumuusika õppetoolist on mindud näiteks edasi õppima Helsingisse Sibeliuse Akadeemiasse. Kuid tulevikus jõuab ka Viljandi Kultuuriakadeemiasse magistriõpe, on Ene Salumäe optimistlik, sest uued horisondid terendavad Tallinna Ülikooli moodustamisel ka Viljandis.
«Juba sel sügisel alustavasse Tallinna Ülikooli hakkavad kuuluma Pedagoogikaülikool, Humanitaarinstituut, Ajaloo Instituut ja Viljandi Kultuuriakadeemia,» selgitab Salumäe. «Loomulikult põhineb töö vastastikusel suveräänsusel, kõik säilitavad oma iseseisvuse, kuid majanduslikult annab palju asju ühitada.»
Kooli- ja kirikumuusika osakonda õppima asujalt ei nõuta eelnevat erialast ettevalmistust, kuid läbida tuleb katsed. Tähtis on see, mida inimene oskab, rõhutab Salumäe. «Meile on tulnud õppima täiesti ime-inimesi, kes muusikakoolis pole käinudki. Üks noormees on meil Põllumajandusülikooli lõpetanud ja on praegu fantastiline kirikumuusik – Ainar Ojasaar. Väga tubli ja aktiivne noormees.» Palju on tublisid kaugõppijaid.
Vilumust lihvides
Praktikavõimalused on erakordselt head: lisaks harjutusorelite ja Orff-instrumentaariumi olemasolule koolis on võimalik praktiseerida Viljandi kirikutes. Tänu kirikumuusika osakonna headele suhtetele Sibeliuse Akadeemiaga on koolil kaks oma harjutusorelit, mis võimaldavad õpilastel ka külmal ajal soojas ruumis harjutada. Tulevased kirikumuusikud-muusikaõpetajad praktiseerivad mõistetavalt ka maakonna koolides, kellega on välja kujunenud hea koostöö.
«Õppekavas paneme suurt rõhku laulmisele, see on väga vajalik,» selgitab õppetooli juhataja. «Inimhääle olulisus muusikategevuses, oma hääle kasutamise oskus on meil väärtustatud.» Lisaks orelile õpetatakse mitmesuguseid rahvapille, kitarri, flööti jne.
Igal aastal üllatus
Viljandi kirikumuusika eriala õpetajad ja õpilased üllatavad igal aastal mõne toreda üritusega, kas võetakse kätte ja lauldakse lauluraamat otsast lõpuni läbi või tehakse midagi muud ootamatut. «Oleme oma erialapäevadele otsinud ikka sellised teemad, mis puudutavad nii kooli kui ka kirikut ja ühiseid teemasid on tegelikult väga palju.
Sel aastal on teemaks improvisatsioon ja loomingulisus ning selle arendamine. Improvisatsioon kirikus – jumalateenistus baseerub suurel määral improvisatsioonil. Koolis aitab see lastel loovust arendada, mitmesugustel pillidel mängida jne. Erialapäevad toimuvad 7. ja 8. mail,» lausub Salumäe ja lisab, et uksed on avatud kõigile huvilistele. Ja huvi on traditsiooniliselt olnud suur.
Rõhk täiendkoolitusel
Viljandis on alati suurt rõhku pandud täiendkoolitusele. Eks iga praktiseeriv muusik, olgu ta siis kirikus või koolis või ka mõlemas kohas tööl, teab omast käest, et pidev enesetäiendamine hoiab vormis. Sel aastal on võimalik osaleda kahel kursusel: «Muusika jumalateenistustel» I–II ja «Hääleimprovisatsioon».
Jumalateenistuste muusikat käsitletakse kahes osas 24 tunni ulatuses. I osa – muusika rollist kirikus – märtsis ja II osa – liturgiline orelimäng – augustis. Hääle kasutamise oskust ja improviseerimist, hääle kui kooliõpetaja ja kirikumuusiku põhilise töövahendi käsitlemise oskusest ning lavalisest esinemisvabadusest saab lähemalt teada aprillis toimuval kursusel.
Kontserte ja heategevust
Viljandi kultuuriakadeemia kirikumuusikaosakonna üliõpilased astuvad sageli üles kontsertidega, on ju Viljandis selleks Pauluse ja Jaani kiriku näol hea võimalus. Esinemas on käidud ka Suure-Jaanis, Põltsamaal. Et tänavune on juubeliaasta, siis plaanitakse ette võtta pikemgi turnee.
«Üks põnevamaid kontserte tuleb meil Tallinnas, kus planeerime esineda koos EMA Kõrgema Lavakunstikooli üliõpilastega, kuna meil on ühiseid õppejõude. Kontsert toimub 3. juunil algusega kell 19 Tallinna Toomkirikus, mis on olnud meile heaks sponsoriks ja asub lavakunstikooli naabruses,» räägib õppetooli juhataja tulevikuplaanidest. Tegu on kontserdiga sarjast «Orelisild» – heategevuskontserdiga Tallinna metodisti kiriku oreli heaks.
Olgu siin lisatud, et tihe koostöö ja ühisesinemised on kirikumuusikutel loomulikult kultuuriakadeemia muusikaosakonna rahvamuusika ja pop-jazz erialaga.
Heatahtlikud suhted
Nüüdseks on kümme aastat õpetatud riiklikus kõrgkoolis kirikumuusika eriala – ala, mille õppimises poole sajandi pikkune paus oli. Ja nüüd hakatakse aru saama, et kantori amet on tõesti väärt amet. «Ka meie üliõpilased ise leiavad, et nad on jah mitmekülgsete teadmiste ja oskustega,» on Salumäe õnnelik. «Õppetöös oleme püüdnud ikka avatuse poole. Näiteks eksamite aruteludel osalevad nii õppejõud kui ka üliõpilased. See distsiplineerib ka õppejõude ja loob ühe pere tunde – meil on omavahel toetavad ja heatahtlikud suhted. Kriitika on ikka edasiviiv, mitte materdav. Väiksemale üliõpilasringile on seda muidugi lihtsam luua.»
Tasu tuleb taevas
Milline on meie kirikumuusikute olukord praegu, kas neid on juba piisavalt? «Olen käinud praostkondades kirikumuusikute õppepäevadel ja olen saanud endale luua teatud ülevaate. Praegu on veel terve rida kogudusi, kus oma kirikumuusikut ei ole. Nii et ületootmise ohtu veel ei ole.
Teine asi on, et kirikumuusiku amet nõuab suurt kutsumust ja tasu tuleb taevas. Ent see töö on väärtuslik. Meie sooviks on, et kohalikud omavalitsused toetaksid kirikumuusikuid, sest tegu on nagunii kohaliku kultuurielu edendajaga nii või teisiti. Heaks näiteks on siin Rapla koguduste ja omavalitsuste koostöö, organisti Elke Undi töö siinjuures on väga tänuväärne,» on Ene Salumäe veendunud.
Tiiu Pikkur

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)