Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Viljandi Pauluse kogudus – palved ja töö rõõmsas lootuses

30.10.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

Viljandi Kirikumäel kõrgub tudorgooti stiilis maakividest ja punastest tellistest kirik, mis sai nurgakivi 150 aastat tagasi. Siia käivad kokku tegusad inimesed, et hoida rahvuslikku pärandit ja edendada koguduseelu.

Kaunil sügispäeval leian seitsmesaja istekohaga kirikust õpetaja Allan Praatsi ja pühapäevakooliõpetaja, viie lapse ema Jana Kaseoja. Kui mõne nädala pärast tagasi läheksin, võiksin imetleda remonditud käärkambrit, nüüd aga näen, kuidas selle lagi Arvi Ohtla käe all heledamaks muutub.

Elevust juurde
Jana Kaseoja, varem koguduse sekretär, ei ole praegugi kõrvaltvaataja, vaid avab kolmel päeval nädalas diakooniapunkti ja veab ühes Liia Linkiga koguduse laste- ja peretööd. Tänu lastele ja peredele lisandub Jana sõnul koguduseellu elevust.
Ugala teatri pedagoogi Silvia Soro juhatusel etendatakse kord aastas Viljandi Jaani kogudusega kahasse näidendit, kus mängivad kaasa õpetajad, juhatuseesimehed, koguduseliikmed ja lapsed. Kahel viimasel kevadel on kahe koguduse rahvas kogunenud väga menukaks kujunenud perepäevale.
Lastega lavastab näidendeid muusikakooli õpetaja Anu Röömel, kes tükkidele ise muusika kirjutab. Kui muidu käib pühapäevakoolis vahelduva eduga viis kuni kümme last vanuses 2–13 aastat, siis näidendiproovi koguneb 15 last. Kogemus näitab, et kõige tulemuslikum on tundi pidada kord kuus, siis käib kohal kõige rohkem lapsi.

Soov kirikus olla
Kogudus on olnud stabiilne, liikmesannetajaid oli möödunud aastal 314, liikmeid on kokku üle 3000 hinge. Kolmapäeviti toimuvatele keskpäevapalvustele koguneb 10–15 inimest, mis näitab, et inimesed soovivad ka nädala sees kirikusse tulla. Pühapäevastel jumalateenistustel osalejate arv on tavaliselt nelja- ja viiekümne vahel.
Kirikuhoones asub ruum koosviibimisteks, nn talvekirik, kus peetakse piiblitunde, eakate koguduseliikmete tänulõunaid ja kohvilauda ning käib koos lastering. Enne valimisi kõneldi siin kristlike koguduste esindatusest kohalikel valimistel. Koerus teenides kuulus õpetaja vallavolikogusse, Viljandis on tal täitunud soov olla ainult koguduseõpetaja.

Laulurahvas
Vestluskaaslased on uhked koguduse segakoori üle. Üle 20 aasta on koori juhatanud Külli Salumäe. Iga kuu viimasel pühapäeval ja suurtel kirikupühadel laulab koor kirikus jumalateenistusel. Kui koor mingil põhjusel laulma tulla ei saa, laulab Külli ise või mõni külalismuusik. Orelipingis on juba aastaid Aaro Tetsmann, kes jagab oma teadmisi ja kogemusi kultuuriakadeemia üliõpilastele.
Pikaks ajaks jäädakse meenutama hiljutist reisi Londonisse, kus teeniti kaasa South Dulwichi St. Stepheni kirikus ja kus koorile organiseeriti ekskursioon Westminster Abbeysse. Lahkeks küllakutsujaks ja lauljatele tasuta reisi korraldajaks oli baltisaksa juurtega kirikuõpetaja Bernhard Georg Schünemann, kes kaks aastat tagasi osales Tartu maratonil. Koor valmistus põhjalikult ja esines uutes kostüümides.
Oluliseks peab õpetaja Praats ka intensiivset läbikäimist Lempäälä ja Tuusula sõpruskogudustega.

Hingehoid ja osadus
Kui Vikerraadios hommikuti õnnitlusi ette loetakse, haarab kõrv sageli õnnitlejana Viljandi Pauluse kogudust. Seda tänu Anu Eedmaale, kes nimed meediale edastab. Regulaarselt korraldab koguduse eakatele sünnipäevalastele koosviibimisi aktiivne koguduseliige Mari Sild ühes abiliste Milvi Uppini ja Helve Lindega. Sageli osaleb neil koguduseliige emeriit­õpetaja Helmut Mõtsnik, kes kokkusaamistele põneva ettekande või kõnega hea tooni annab. Kindlasti võetakse Mihkel Pajupuu eestvõttel viis üles.
Nimetamata ei saa jätta riigikogu liiget Helmen Kütti, kes teeb vanemate inimestega hingehoidlikku tööd ja leiab ikka aega kogudusetöös jõu ja nõuga osaleda. «Meil on palju häid töötegijaid, kes igaüks oma panuse koguduse toimimisse annab,» ütleb õpetaja.

Kurss tulude kasvule
Esmapilgul tundub ootamatu väide, et kogudusel pole ruumi. Suur kirik ja mitu maja käes: diakooniamaja Paala teel, koguduse abipunkt Vaksali tänavas, õpetajamaja. Amortiseerunud hooned tähendavad väljaminekuid, aga suur osa koguduse sissetulekust kulub kirikuhoone kütteks.
Õpetaja kiidab majanduslikult kompetentset juhatuse esimeest Aago Metsarit, tänu kellele on tulud ja kulud kontrolli alla saadud ja sissetulekud suurenenud. «Töötame selle eelarve piires, mis meil on. Tegeleme optimeerimisega,» sõnab õpetaja lootuses, et järgmisel aastal ehk õnnestub töötajate palka tõsta.
Koguduse tulude suurendamiseks tegeldakse kinnisvaraarendusega. Surnuaia lähedale Piiri tänaval asuvale kinnistule peaks tulema krematoorium, aga ruumi on enamakski. Rendile on antud kogudusele kuuluv autopesula ja välja üüritud kaks korterit endises diakooniamajas.

Uue katuse lootuses
Õpetaja ja koguduse teeb murelikuks kiriku vilets katus. Tänu vabatahtlike suurele tööle ja Rändmeistri abile on neelukohtades sademete suurem läbijooks lõppenud. Töömehed plommisid ja toestasid neelukohtade looka vajunud sarikad. Aga vahelagi ja seda toestavad puitkonstruktsioonid on kohati peaaegu läbi mädanenud ja niiskus tungib katusest endiselt läbi.
Probleeme on ka kirikutorni valtspleki kinnitustega. Kirikut ehtivad tornikesed kontraforssidel on ohtlikult viltu vajanud ja ähvardavad alla pudeneda, müüritis vajab vuukimist ja nii edasi. Õpetaja on pöördunud abipalvega kultuuriministri, muinsuskaitseameti peadirektori, maavanema, linnapea ja kohalike omavalitsuste liidu poole. Loodetavasti abi ükskord tuleb.
Rita Puidet

Kirik ja kogudus
1860 jagunes Jaani kogudus linna- ja maakoguduseks, parun Ungern-Sternberg andis maakogudusele krundi kiriku ehitamiseks.
Kiriku lõpliku projekti tegi kohaliku õpetaja poeg Matthias von Holst, kirik pühitseti 30. oktoobril 1866.
2011. aasta juunist teenib kogudust õpetaja Allan Praats.
Möödunud aastal oli koguduses 314 liikmesannetajat.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)