Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Viiu Soosõrv tunneb andmisest rõõmu

23.12.2008 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Viiu Soosõrv on Eesti Kiriku lugeja selle taasilmumisest alates. Toimetus tänab teda kui lahket annetajat. Foto: Rita Puidet

Toimetus kutsus endale külla väga erilise inimese, Viiu Soosõrva, kes regulaarselt on annetanud kirikulehe töö heaks, sooviga teda isiklikult tänada. Olgu siinne juttki toimetuse­poolseks tänuavalduseks, et meid on meeles peetud ja meie tööd hinnatud.
Viiu Soosõrv ütleb, et hakkas Tallinna Jaani kirikus käima Eesti taasiseseisvumise ajast ja on enesestmõistetavalt lugenud kirikulehte selle taasilmumisest alates. Kõige huvitavamad on tema arvates lood erinevatest inimestest, kirikutöötajatest. Paeluvad on ka mälestuslood – kõik, mis puudutab inimest.
Midagi väga erilist Viiu Soosõrv välja tuua ei oska, sest iga leht on tema sõnul omanäoline ja kajastab eri teemasid. Ikka pakub talle huvi, mida ühes või teises koguduses tehakse ja tema arvates kirjutavad kõik autorid hästi. Alati loeb Viiu Soosõrv ajalehest ka jutlust, mõne õpetaja tekst on rohkem meeldinud, mõne oma vähem.
Viiu Soosõrv on 40 aastat tagasi lõpetanud Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja töötab praegu Lääne-Tallinna haiglas laboriarstina, kes määrab rasedate ja operatsioonile minejate veregruppi võimaliku vereülekande jaoks.
Rahast rääkides ütleb 70aastane arst, et kaua aega oli palk ühel tasemel ja vaevu tuli ta ots otsaga kokku. Siis aga palka tõsteti ja ta avastas enda jaoks, et võib osa raha millegi vajaliku jaoks ära anda. Ja ta tunneb sellest heameelt ega mõista inimest, kes näiteks reisi ajal kirikus annetada ei raatsi. Ekskursiooni jaoks ju raha oli, küllap leiduks mõni kroon ka annetuseks. 
Viiu Soosõrv tunneb rõõmu, et on viimastel aastatel reisida saanud. Kahjuks küll mitte koos Eesti Kirikuga, sest tema on pidanud suvel tööl olema. Toimetusse küllagi jõudis ta alles novembris puhkuse ajal. Sõita eelistab ta pigem põhja poole, kus pole lõpmata palav.
Viiu Soosõrva esimene sõit oli Ahvenamaale, kust tal jäid hinge väga head mälestused. Soome-Rootsi-Norra reisil paelusid teda rahvuspüha pidustused Oslos ja Norra kuninga nägemine. Tema unistuseks oli Viinis ära käia ja see soov sai teoks kevadel nartsissifestivali ajal. Meelde jäid tohutud lillesülemid, mis olid palistatud rohelise samblaga.
Sel kevadel lummasid teda Hollandis hüatsindid, mis on Viiu Soosõrva lemmiklilled. Kuigi meile pole veel talvgi jõudnud, igatseb naine juba kevade järele nagu ilmselt paljud teisedki aednikud.
Nõmmel, kus Viiu Soosõrv koos pojaga oma vanavanemate ehitatud majas elab, on ka suur aed. Viimaseks sünnipäevaks palus Viiu kinkida potitaimi ja nüüd ootab ta aega, mil kaks mulda istutatud roosi taas õitsele puhkevad.  
On arvata, et pika staažiga arst peatselt pensionile jääb, siis tekib ka aega, et sagedamini Jaani kirikusse minna. Ka praegu sooviks ta käia piiblitunnis ja osa saada hardushetkedest, aga töö haiglas ja pikk bussisõit, samuti tunda andev vanadus ei jäta selleks eriti palju võimalusi. «Mulle meeldib luteri kiriku rahulik meelelaad,» ütleb Viiu Soosõrv.

Rita Puidet

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)