Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Vennad kõik

07.04.2021 | | Rubriik: Kirikuelu

Paavst Franciscus avaldas oma kolmanda entsüklika „Fratelli tutti“ (eesti keeles Vennad kõik) möödunud aasta oktoobris.

Püha isa esitles oma magisteeriumi maailmas kasvava lõhestumise ületamiseks, mis on tekkinud koroonaviiruse tagajärjel. Paavst kutsub uue entsüklikaga üles edendama vennalikku dialoogi ühiskonnas ja asetama armastuse teiste inimeste vastu isiklikust huvist kõrgemale. Juba palju tsiteeritud paavsti entsüklika tekst kutsub tema õpetussõnumi üle järele mõtlema olenemata rahvusest, identiteedist või usulisest kuuluvusest.  

„Seda kirja kirjutades puhkes ootamatult COVID-19 pandeemia maailmas, mis paljastas meie nõrkused … Kogu meie hüperühenduse osas nägime killustatust, mis raskendas meid kõiki puudutavate probleemide lahendamist. Igaüks, kes arvab, et ainus õppetund, mida oli vaja õppida, oli vajadus parandada seda, mida me juba tegime, või täiustada olemasolevaid süsteeme ja regulatsioone, eitab reaalsust,“ on kommenteerinud paavst Franciscus.  

Kohe entsüklika alguses pakub paavst Franciscus meile tähendamissõna heast samaarlasest (FT 56). Tähendamissõna viib meid tagasi varasema küsimuse juurde: „Kus su vend on?“ (1Ms 4:9). Jumal ei jäta meie ükskõiksuse õigustuseks ruumi apellatsioonile determinismi või fatalismi poole. Selle asemel julgustab ta meid looma teistsugust kultuuri pandeemiast räsitud maailmas, milles lahendame oma konfliktid ja hoolime üksteisest (FT 57). 

Paavst juhib tähelepanu, milline tume pilv on tekkinud maailma kohale. Need pilved ulatuvad kõikidesse maailma osadesse, takistades ülemaailmse vendluse arengut (FT 9); need on asjaolud, mis jätavad paljud inimesed haavatuna tee äärde, kõrvaleheidetuna ja tagasilükatuna. Pilved uputavad inimkonna segadusse, isolatsiooni ja meeleheitesse. Paavst ütleb, et inimkonna ajalooline teadvus on vajunud varju ning inimvabadus väidab tänapäeval, et võib luua kõike nullist. 

Selle üha tihedamalt suletud maailma tumedate varjude all manipuleeritakse ja tühjendatakse tähendusest väärtuslikke sõnu nagu demokraatia, vabadus, õiglus ja ühtsus (FT 14). Me näeme inimesi, kes külvavad meeleheidet ja heidutust, liialdamist, äärmuslust ja polariseerumist – need on strateegiad domineerimiseks ja inimeste üle kontrolli saavutamiseks. Süsteem eitab teiste õigust eksisteerida või arvamust omada (FT 15).  

Kuid paavst kutsub meid lootusele. Kõik mehed ja naised kogevad janu, pürgimust, igatsust täisväärtusliku elu järele, soovi saavutada suuri asju, asju, mis täidavad meie südant ja tõstavad meie vaimu kõrgete reaalsuste juurde nagu tõde, headus ja ilu, õiglus ja armastus. Lootus võib vaadata kaugemale isiklikust mugavusest, turvalisusest ja kompromissidest, mis piiravad meie silmaringi, ja avab meid suurtele ideaalidele (FT 55).  

Paavst hoiatab, et suurim oht seisneb täna suutmatuses armastada (FT 92). Armastus on midagi enamat kui lihtsalt heatahtlikud teod; nende allikaks on ühendus, mis on suunatud teistele, pidades neid väärtuslikeks, väärilisteks, meeldivateks ja ilusateks, sõltumata nende füüsilisest või moraalsest välisilmest. Ainult selline üksteisega suhtlemise viis teeb võimalikuks sotsiaalse sõpruse, mis ei välista kedagi, ja vendluse, mis on kõigile avatud (FT 94). Siin näeme kutsumuse seemneid kogukonna moodustamiseks, mis koosneb vendadest ja õdedest, kes üksteist aktsepteerivad ja üksteisest hoolivad (FT 96). 

Püha isa näeb võimalust avatud maailmale ja näitab, et Jumal on armastus ning kuna me oleme selle armastuse osa ja jagame seda, oleme üles kutsutud universaalseks vendluseks, milleks on avatus. Ei ole „teisi“, „neid“; on ainult „meie“. Armastus, mis on võimeline piire ületama, on „sotsiaalse sõpruse“ alus, üldise avatuse võimalikkuse tingimus (FT 99). Tulevik pole ühevärviline: meie inimpere peab õppima koos elama harmoonias ja rahus, ilma et peaksime kõik täpselt ühesugused olema (FT 100). 

Paavst ei jäta ka puudutamata ümbritseva keskkonna küsimusi. Ta palub meil kõigil avada kogu maailmale oma süda. Peame jälgima kohalikku elu ja olema avatud kogu maailmale (FT 142) ning täitma ja kasvatama meie keskkonda iluga (FT 150). Kõik see hakkab paavsti sõnade järgi haridusest ja sotsiaalsest armastusest, mis taotleb ühist hüve ühiskonnas (FT 180). 

Julgustan kõiki seda sisukat paavst Franciscuse entsüklikat lugema. Kahjuks ei ole veel eesti keeles saadaval entsüklikat „Vennad kõik“, kuid kokkuvõte on saadav roomakatoliku kiriku kodulehel www.katoliku.ee eestikeelsena ja tervikteksti võõrkeeltes saab lugeda Vatikani kodulehelt www.vatican.va

Marge-Marie Paas

Mina olen Hea Karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. (Jh 10:11a,27–28a)