Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Venekeelsetest luterlikest jumalateenistustest Eestis

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

«EELK teenib väga erinevates keeltes kõnelevaid inimesi ja on isegi hämmastav, et veel ei ole venekeelset tugevat kogudust, eriti Tallinnas,» ütles praost Jaan Tammsalu «Aktuaalsele kaamerale». Ta avaldas arvamust, et venekeelne kogudus on üks osa loogilisest tulevikust.

ImagePraegu toimuvad venekeelsed luterlikud teenistused pühapäeviti Narva Aleksandri koguduses ja iga kahe nädala tagant laupäeviti Tallinnas Kaarli kirikus. Teeniv õpetaja Oleg Sevastjanov, kes reedeti Narvast Tallinna sõidab, on öelnud, et enamik Eesti venekeelsest elanikkonnast peab küll end õigeusklikuks, kuid see tähendab peamiselt sellekohase teatava kombestiku järgimist, tundmata õigeusu traditsioone põhjani, mõistmata kristlikke väärtusi.
Ta usub, et luterlik kirik võiks teenida inimesi vene keeles kirikuna, mille need inimesed on teadlikult valinud. Praegused 10 aktiivliiget moodustavad Tallinnas väikese, kuid tugeva tuumiku. «Neil on kokkusaamisi vaja, nad käivad ka reedeti meie vaimulikel koosviibimistel, kus me arutame ja räägime väga paljust,» ütles Sevastjanov. «Praegu sobib meenutada, et isegi veetilk suudab lõpuks kivisse augu uuristada.»
Pärast Tallinna Jaani kiriku remondi algust hakati koos käima Kaarli kirikus, nii on välja kujunenud, reedeti aga ollakse Püha vaimu kirikus.

Oleg Sevastjanov lõi Moskvas luterliku koguduse

Oleg Sevastjanov (59) jutustas oma luterlikku kirikusse ja üldse Jumalasse kasvamise teest. «Esimene kord, mil tundsin, et mind puudutas Jumala sõrm, oli 1967. aastal. Hiljem kohtusin Moskva lähedal Novaja Derevnjas Aleksandr Menjiga. Tema oli siis väga tuntud, isegi püha kuulsusega mees, kes kindlasti tõi Jumala mulle lähemale. Kahjuks 1990. a. Menj mõrvati.
Õigeusku astumiseks õnnistuse saamise ees tundsin siiski barjääri. Tookord ma ei osanud seda selgitada ega sõnastada, kuid nii oli. Elasin toona Peterburis, töötasin teatris. Et mu ema oli sakslanna, leidsin tee Riias luterlikku seminari, kursustele, Peterburi ingeri luterlaste ühenduses kohtusid nii ingerlased kui sakslased. Peterburis loodi 1990. aastal ühendus Ingermanland. 1993 olin juba Peterburi ingeri kiriku liige.»
Sevastjanov õppis ka Rumeenias, 1998. aastal oli tal võimalus minna kaheks ja pooleks aastaks õppima Ameerikasse Missouri Sinodi juurde, kus valmistati ette vaimulikke eesmärgiga, et nad oleks võimelised tegema misjonitööd, näiteks ümbruskonnas, kus luterlus ei ole loomulik osa kultuuriruumist. Ta on olnud palju Soomes, kogenud, kuidas seal vene keeles luterlikku õpetust vahendatakse, samuti teinud koostööd soome misjonäridega.
Oleg Sevastjanov on loonudki Moskvas toimiva Püha Kolmainu nimelise luteri koguduse, niisiis on tal praktiline kogemus, kuidas seda ellu kutsuda.

Töö algas Narvas, jätkub Tallinnas

Aastal 2005 pakuti talle võimalust asuda tööle Eestis. «Mulle on Eesti alati meeldinud ja huvi pakkunud, vaimusilmas nägingi end Tallinnas tööle asuvat. Siis öeldi: Narva. Tundsin kohe, et Jumal ongi nii kavandanud. Narvas olen tundnud end tõeliselt Jumala tööriistana, see on olnud õnnistatud aeg.»
Narva luteri venekeelne kogudus loeb oma põhituumikuks 40–50 inimest. Sevastjanov kinnitab, et koguduse laiendamine iga hinna eest ei ole eesmärk, kellelegi kihutustööd ei tehta ning kedagi ei püüta kallutada. «Tähtis on, et inimene jõuaks arusaamisele, et toimuks sisemine äratundmine ja sellest lähtuvalt kasvamine Temasse.»
Kui Oleg Sevastjanovile tehti ettepanek võtta enda peale ka teenistused Tallinnas, oli tal enda sõnul väga hea meel, kuid samas mõistis ta, et Narva ja Tallinna vahel end jaotada on keeruline. Ta võttis ühendust misjonäridega Soomest ja on arvata, et tallinlasi tuleb teenima soomlasest misjonär, kes on pikalt Venemaal töötanud.
«Kui Tema tahab, siis Ta annab ka vahendid ja võimalused, meie toimime Tema tahtes,» ütles Sevastjanov. Praegu sõidab ta ikka ise kaks korda kuus Tallinna.

Juune Holvandus

Mitmekeelne EELK Tallinnas
Rootsi-Mihkli kirikus
igal pühapäeval kl 10 soomekeelne, kl 12 rootsikeelne, kl 15 saksakeelne jumalateenistus.
Piiskoplikus Toomkirikus
iga kuu kolmandal pühapäeval kl 13 lätikeelne jumalateenistus.
Püha Vaimu kirikus
igal pühapäeval kl 15 ingliskeelne jumalateenistus;
kuu teisel ja neljandal pühapäeval kl 12 viipekeelne jumalateenistus.
Toompea Kaarli kirikus
igal teisel laupäeval kl 10 venekeelne jumalateenistus.