Esileht » Arvamused » Arvamus »

Venekeelne töö EELKs

03.08.2011 | | Rubriik: Arvamus, Juhtkiri

Tallinna Peeteli, Narva Aleksandri ja Tartu Pauluse on kolm väga erinevat kogudust, mida ühendab neis toimuv venekeelne luterlik töö. Narvas ja Tallinnas tähendab see regulaarseid iganädalasi teenistusi ning Tartus vaimuliku puudumise tõttu pisut vähem korrapäraseid teenistusi.
Venekeelne töö EELKs pole asjaosaliste endi jaoks midagi uut, näiteks Narvas toimuvad teenistused juba kuuendat aastat, aga laiema üldsuse jaoks on asi veel üsna tundmatu. Niisiis saame kõigepealt tuttavaks.
Narva Aleksandri koguduses teenib õpetaja Oleg Sevastjanov. Kirikulisi on igal pühapäeval toimuvatel teenistustel 30–40. Tallinna Peeteli koguduses teenivad õpetaja Oleg Sevastjanov ja diakon Eha Kraft. Kirikulisi on 6–12, teenistused toimuvad igal laupäeval. Tartu Pauluse koguduses korraldavad venekeelset tööd misjonärid Hannu ja Liliann Keskinen.
Kasutan sõna kirikulised, sest kõiki kolme kogudust iseloomustab seegi, et teenistustel käib koguduse ametlike liikmete kõrval ka neid inimesi, kes ilma mõjuva põhjuseta naljalt ühtegi teenistust vahele ei jäta, kuid koguduse liikmed ei ole.
Praeguseks on kolme nimetatud koguduse vaimulikud ja liikmed jõudnud arusaamisele, et koguduste arenemisel tekkivaid probleeme on nende suure sarnasuse tõttu kergem üheskoos lahendada. Hetkeolukorra väljaselgitamise ja edasiste arengute kavandamise eesmärgil on sel aastal kahel korral kokku saadud.  
Mis meil siis juba olemas on ja mille nimel peame veel tööd tegema? Meil on olemas ruumid ja töötegijad (välja arvatud Tartus) ning see vist on kõige tähtsam. Meil on koguduseliikmed, keda teenida.
Natuke murelikuks teeb töötegijate järelkasvu küsimus, eriti arvestades seda, kui kaua võtab aega, enne kui õppimaasujast saab töötegija. Koguduste liikmete hulgas on inimesi, kes sooviksid ennast harida ja siis töötada kas misjonäri või hingehoidjana või ka tulevikus vaimulikuna, kuid hetkel on Eestis vastav haridus kättesaadav ainult eestikeelsena ja see on paljudele probleemiks. Samas oleks tähtis, et venekeelse tööga tegeleksid mitte lihtsalt vene keelt valdavad eestlased, vaid inimesed, kes on oma kogudusega samast kultuurikeskkonnast.
Venekeelse töö laiemaks propageerimiseks (näiteks pastoraalseminaris venekeelse töö kui oma koguduse töö rikastamise ühe võimaluse tutvustamiseks) oleks vaja ühtlustada kasutatavad teenistuskorrad. Praegu kasutavad Tallinna ja Narva kogudus Ingeri kiriku teenistuskorda ja Tartu kogudus Soome luterlikus kirikus kasutusel olevat venekeelset teenistuskorda. Selline olukord killustab niigi väikesearvulist venekeelset kogudust. Arutelude käigus on kaldutud valima üheks ja ühtseks teenistuskorraks Ingeri kirikus kasutusel olevat, kuid enne lõplike otsuste langetamist peaks vastavad dokumendid üle vaatama ka EELK liturgiakomisjon.
Üldiseks probleemiks on ka lauluraamatud. Narvas on neid küll praegu piisavalt, aga Tallinnas ainult kuus ja Tartus puuduvad üldse.
Otsustamist vajab venekeelse töövaldkonna paiknemine EELK struktuuris: kes koordineerib venekeelset tööd ja millisel tasandil see toimub. Praegu on peapiiskopi otsusega määratud venekeelse töö koordinaatoriks allakirjutanu, Tallinna Peeteli koguduse venekeelset kogudust teeniv diakon Eha Kraft, kuid venekeelne töö võiks kuuluda mõne EELK üksuse alluvusse. Arutlusel on olnud võimaliku «katusena» misjonikeskus, kuid kahjuks pole seal vajalikke inimesi ja finantsressursse veel ühe töövaldkonna enda koordineerida võtmiseks.
Kokkuvõttes on olukord lootustandev. Eelkõige seetõttu, et kogudused on hakanud oma arengus jõudma tunnistava kristlase tasandile, kui seda nii võib öelda. Ollakse valmis ennast tutvustama, ollakse valmis tööd tegema uute liikmete kaasamiseks ja see rõõmustab.

Eha Kraft
,
venekeelse töö koordinaator EELKs

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)