Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Veidi lärmakad, aga sõbralikud ja abivalmid

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Silja Silver on aastaid olnud koguduse juhatuse esimees ja lööb aktiivselt kogukonnaelus kaasa. 4 x Anneli Tamme.

Läänemaal paikneva Nõva magnetiks on imekaunis loodus ja laulvad liivarannad. Aga mitte ainult. Ka sealsed inimesed on abivalmid, soojad ja lahke südamega.

Looderanniku pärl

Tõenäoliselt on hea lugeja kuulnud Lääne maakonnas Soome lahe ääres looderannikul asuvast Nõvast, mis pärast 2017. aasta haldusreformi kuulub Lääne-Nigula valla koosseisu. Nõvast sai kaheksa külaga osavald, kus iga küla on omamoodi loo ja olemisega.

Nõva südameks on soe ja kodune Nõva Püha Olevi kirik ning väärikas uuesti üles ehitatud Nõva rüütlimõis.  Rahvapärimuse järgi on 13. sajandil samas kohas toiminud Püha Olevi kabel. Kiriku ajaloost lähemalt võib lugeda www.nova.eelk.ee. Kogudust teenib praegu hooldajaõpetajana Leevi Reinaru, abiliseks diakon Lev Lekarkin.

Ajaloos on Nõva mõisa mainitud 1559. aastal, mil see oli osake Harjumaast ning tegutses Padise kloostri majandusmõisana. Nõva mõisast sai aastal 1920 koolimaja, mis tegutseb tänini. Praegu antakse Nõva koolis algharidust kuuenda klassini, käesoleval õppeaastal õpib koolis viis last. 

Külad hingavad maa soola peal

Piiblist teame, et Jumal on pannud inimese valitsema kogu loodu üle: Ja Jumal ütles: „Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!“ (1Ms 1:26) 

Nõva elab ja tema külad hingavad tõelise maa soola peal. Maa soolaks on kohalikud, kelle esivanemate juured on mitmete aastasadade jooksul samast maakamarast läbi põimunud, ning hiljem sisserännanud elanikud, kelle südametesse Looja on saatnud kutse rajada kodud Nõvale.

Kutsun lugejaid nüüd kohtuma Nõva raudvaraga – inimestega, kes säilitavad kohalikku pärandkultuuri, kes annavad oma andeid kogukonna teenimiseks ning toetavad argipäevas üksteist. Just neid inimesi on Jumal pannud südamega valitsema talukohtade, imeliste metsade, soode ja rabade, järvede ning mereranna üle. 

Nõva südikad hinged Silvi Koppelmaa, Õnne Rüütel, Margarita Erit, Virve Tauts, Andi Kivinukk, Marko Raat, Meeli Hunt jton koostanud kohalikest küladest pärandkultuuri raamatusarja. Inimesed on kogunud kokku sajanditevanuseid lugusid külades elanud peredest. Koostatud on ka Nõva aabits. Kõiki neid raamatuid on võimalik näha ja osta kogudusemajast. 

Diakoonia

Kord nädalas, igal teisipäeval, kohtuvad aga vaprad eakad Nõva päevakeskuses, kus ühiselt keedetakse suppi ning nauditakse saiakeste juurde kohvi ja üksteise seltsi. Kogu seda seltskonda iseloomustab ilmekalt ühe kohaliku proua lapselapse ütlus: „Nad on veidi lärmakad, aga sõbralikud!“

Teisipäevane supipäev on saanud alguse ligi seitse aastat tagasi Püha Olevi kogudusest. Tegevus kasvas välja vajadusest viia üksikutele vanuritele suppi koju ja siis üheskoos ka kohapeal süüa. Viimased paar aastat on olnud abiks toidu päästmise projekt. 

Keila lähedal elav kristlastest pere toob Tallinnast Nõva kogudusemajja leiba, saia, pirukaid jm, mida saab supiteisipäeval jagada ja kohvi kõrvale võtta. 

Nimetagem seda Nõva Püha Olevi koguduse diakooniatööks, mida tehakse omaalgatuslikult vabatahtlikkuse põhimõttel. Tegevuse eestvedaja on olnud mitmeid aastaid koguduse juhatuse esimehe ametis olev Silja Silver, kes tänini aktiivselt kogukonnaelus kaasa lööb. 

Silja kohta võib öelda, et ta on kohalik viidapost, kes korraldab, võtab julgelt sõna ja näitab otsijale suuna kätte. Lisaks Siljale on kohalikus aktiivrühmas Ülle Heinleht, Aino Aarniste, Mariete Nekraš, Inge Teslikova, Meeli Soosaar jt. 

Mõned aastad tagasi koliti aga kogudusemajast päevakeskuse ruumidesse. See otsus on kui osa koguduse misjonitööst, sest päevakeskusse tuleb ka neid inimesi, kellele mõnikord ehk kiriku lävepakk on liiga kõrgeks osutunud. 

Päevakeskuses käib teisipäeviti kohal enamasti 15 (nimekirjas on 18) inimest. Huvitaval kombel ei kohta seal ühtegi meesterahvast. Selgub, et suurem osa prouadest on lesed ja elavad üksinda. Kuigi Lääne-Nigula valla andmetel elab hetkel vallas rohkem mehi kui naisi, on siiski naistel pikem eluiga. Nii võib väita Nõva kogukonna põhjal. 

Kutsutud teenima

Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud (1Pt 4:10) – nii ütleb Piibel. Nõva raudvarasse kuuluvad inimesed teenivad oma loomulikul moel erinevate annetega kogukonda. Pensionäride ühenduse esimees proua Ülle on võtnud enda kanda transpordiga teenimise. Tänu temale pääsevad teisipäeval supipäevale ka kaugemate külade inimesed. Organiseerimis- ja kalkuleerimisandega Mariete on köögis peakoka rollis. 

Heliseva südamega Aino teatas aga meie kohtumisel, et tema on porgand. Kogu seltskond rõkkas naerust ja siis seletati, et igaühel on köögis oma osa teha ja Aino valmistab tavaliselt supi jaoks porgandit ette. Aino on elukutselt kirjanduse õpetaja, tema sulest on ilmunud kolm luulekogu ja neljas on parasjagu töös. Aino on saanud pensionieas pühitsuse ilmikjutlustaja ametisse. Proua Inge on aga kunstnik. Tema maalid olid hiljuti päevakeskuses näitusel. 

Meie kohtumisel selgus, et seltskonnas on veel üks kunstnik, kelle nimi on samuti Inge ja kes tähistas kohtumisel 85. sünnipäeva. Proua oli kaasa toonud omatehtud küpsisetordi, mis maitselt ületas ka kõik kuulsamad tordid poelettidel. Juubilari nooruslikkus ja toimekus on imetlusväärsed. Inge avaldas oma saladuse pikaealisusest ja elurõõmust: „Kõik tuleb läbi elada ja viha ei tohi pidada.“ Ta lisas, et vihastada pole ju mõtet, sest igaüks on omamoodi! Selgus, et juubilar on olnud ka aktiivne rahvatantsija. Naerusuine proua lisas, et praegu oleks tantsimiseks vaja kõrvale kolmandat jalga! Ja taas kogu seltskond rõkatas naerust. 

Uurisin, mida Nõvale oleks veel vaja. Selle peale vastasid prouad üksmeelselt: „Inimesi!“ Ja Silja lisas, et rahu ja armu, nii nagu kogu maailmale. 

Osadusest ja oikumeeniast

Supiteisipäeva lõppedes korjas Silja toiduabi leivad-saiad-pirukad ja mõned supipurgid auto peale ning asutas ennast kaugemasse külasse leivaringile. Siljal on oma andmebaas, kuhu ta saadab toiduinfot. Külades on kokku kümmekond lastega peret, kes käivad ise kogudusemajas leiva-saia järel. Lisaks nendele on veel hulk inimesi, kes ise kodust väljas ei käi. Nende juurde ta sõitiski. 

Silja kinnitas oma kogemuse põhjal, et toidu päästmise projekt on eelkõige suhtlemine inimestega. Iga talu õues kulub umbes pool tundi. Nii saab ära kuulata rõõmud, mured ja vahetada uudiseid.  

Nii nagu mujalgi maapiirkondades, ei ole ka Nõval enam kohapeal oma teeninduspunkti. Lähim asub 50 kilomeetri kaugusel Haapsalus. Nii saab Silja, kelle üheks kunagi õpitud ametiks on olnud juuksuriamet, teenida päevakeskuses teisi juuste lõikamisega. Silja lisab, et tal on alati „esmaabivahendid – käärid ja kamm“ kaasas. Piisab inimesest ja peeglist, tõdes ta kelmikal ilmel. 

Juukselõikus maksab 1 euro, nii nagu ka supp maksab 1 euro + kojuviimisega supipurk 1 euro. Kõik läheb ühisesse „supikatlasse“, millega kaetakse teisipäevasupiga seotud kulutused. 

Mõned korrad kuus koguneb kogudusemajja oikumeeniline palvegrupp, kus ühiselt kantakse palvetes Jumala ette Nõva inimesed ja olukorrad. Palvegrupi põhituumikusse kuuluvad Silja Silver ja Ülle Metsma EELK Nõva Püha Olevi kogudusest, Marika ja Raik Zäuram Tallinna Oleviste baptistikogudusest, Siim Kallas EELK Noarootsi Püha Katariina kogudusest, Piret ja Erki Kuld Saue vabakogudusest ja suvisel ajal kogudusemajas ööbijaid. Varem ka Tiiu ja Eenok Palm Haapsalu baptistikogudusest ning mõnikord ka loo autor Anneli Anna Tamme EAÕK Haapsalu Maria-Magdaleena kogudusest. 

Anneli Anna Tamme

Nõva ja Noarootsi juurtega sotsiaaltöötaja-terapeut

Kohtumine toimus 22. märtsil Nõval

Lääne-Nigula vald

Vallas elab 7120 inimest, neist 3716 meest ja 3404 naist (Lääne-Nigula vald, www.laanenigula.ee).

Nõva osavalla külad on Nõva (105 inimest), Rannaküla (75), Variku (54), Nõmmemaa (15), Hindaste (22), Tusari (15), Vaisi (40) ja Peraküla (19). 

1. jaanuari 2022. a seisuga on Nõva osavallas kokku 240 inimest 

Ida-Harju praostkond

Kui minna ruttu-ruttu

ja vaadata otse ette,

siis jõuad ruttu edasi.

Kui minna aegamööda

ja vaadata kõike tee kõrval,

kui võtta üles kivi

ja nuusutada lille – 

siis kulub palju aega.

Kuid kivi

ja lill

said sinu sõpradeks

Kaj Beckman, 

„Kodukandi keskkonna aabits“. 

Nõva

Pildigalerii:

Inge Kenn tähistas kohtumisel 85. sünnipäeva. Proua oli kaasa toonud omatehtud küpsisetordi.
Igal teisipäeval kohtuvad eakad Nõva päevakeskuses, kus ühiselt keedetakse suppi ning nauditakse saiakeste juurde kohvi ja üksteise seltsi.
Nõva aabits.