Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Veereva elu ragin

23.12.2014 | | Rubriik: Juhtkiri

Jõulusündmus kõnetab meid aastast aastasse rõõmu ja rahu sõnumiga. Ometi püüame igal aastal sealt leida ka midagi uut. Kord oleme ise oma elus mõne olulise kogemuse võrra rikkamaks saanud, teinekord aga näib ümbritsev maailm oma harjumuspäraselt kursilt kõrvale kalduvat. Mõnikord mööduvad aastad justkui hulgakaupa märkamatult ja näeme vaeva, et jõuludest ei kujuneks rutiiniks muutunud kommete ja kohustuste koorem. Viimaste aastate majandusmured on meid õpetanud mõistlikumalt majandama. Vaimulik sõnumgi püüdis enam suhestada maist ja taevast vara. Mööduv aasta ent on äratamas meid rahu ja kindla julgeoleku illusioonist. Elu veeremise vastuoluline ragin kostab kohati päris ähvardavalt.
2014. aasta on meie ette asetanud vastuolulised kontrastid. Ühelt poolt pole Eesti ehk kunagi varem sõjalise võimekuse, rahvusvaheliste lepingute ning liitlaste selgesõnalise toetuse koosmõjul võinud end nii kindlalt tunda. Septembris kinnitas Tallinna külastanud Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, et Eesti ei jää enam kunagi üksi. Teiselt poolt on sõjalise jõu reaalne kasutamine poliitilistel eesmärkidel Euroopas saanud meidki hirmutavaks tegelikkuseks. Meil tuleb taas arvestada sellega, et rahvusvaheline poliitika on väärtuspõhine vaid niivõrd, kuivõrd see ei riiva suurriikide elulisi majanduslikke ja rahvuslikke huve. Seepärast on igati kohane meelde tuletada president Lennart Meri sõnu, et julgeolekugarantiisid saab ühele riigile anda ainult tema rahvas ise.
Kui ilma igasuguse kahtluseta oleme nüüdseks õppinud üha tõhusamalt rakendama oma kiriku kinnisvara meie tuleviku kindlustamiseks, siis ometi oleme loobumas meie vaimse julgeoleku jaoks märgilisest Narva Aleksandri koguduse kirikuhoonest idapiiril. Samavõrd vastuoluline on ka meie kogemus vabaduste piiride määratlemises. Me ei ole kunagi kogenud oma ühiskonnas praegusega võrreldaval määral vabadust. Samas sallime üha vähem enda ümber teistsugust veendumust. Meie vastvalitud peapiiskop Urmas Viilma hoiatab meid oma intervjuus Arterile, et üksikisiku vabadusjumal pürib võimule ning räägib murelikult uue ideoloogia raskelt määratletavast uut liiki okupatsioonist. Ühesõnaga, majandusliku turvalisuse murede kõrvale on viimasel aastal jõuliselt kerkinud ka vaimse ja sõjalise julgeoleku küsimused.
Kuhu turvatunde üha süvenev haprus meid juhib ning kuidas jõulud ja aastavahetus meid tänavu kõnetavad, kogeme peagi. Kindlasti on kujunenud olukord tõhusaks ravimiks inimliku kõrkuse vastu. Ja nagu meie poliitikud möödunud aastal korduvalt rõhutasid, oleks rumal heal kriisil lasta niisama raisku minna. Võib öelda, et Juhan Viidingu luuletuses «Veereva elu ragin» juhtis just see ragin viimaks tunnetuseni, et «kusagil on looja» ja «miski on igavik». Kui muutliku aja ähvardav ragin meid hirmutabki, siis pilk Looja ja igaviku poole annab meilegi kindlasti julgust ja rahu. Ja nii saab ehk sedakorda jõulusündmuse tavapärase rahu- ja rõõmusõnumi kõrval aktuaalseks just julgustuse mõõde.
Johannese evangeelium kuulutab: «Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.» On ju iidne tarkus, et armastades kedagi sügavalt, saad sa jõudu, ent olles ise sügavalt armastatud, saad julgust. Pole mingit kahtlust, et Jeesuse sünd on kindel märk sellest, et Jumal armastab meid. Oma teises kirjas korintlastele kinnitab Paulus, et Jumal julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab. Ehk siis meie saame seda teha sellesama armastusega, millega Jumal meid on armastanud.
Seega, vaata kust otsast tahad, meie julgeoleku kõige tõhusamaks tagatiseks on Jumal. Tema armastuse sõnum oli, on ja jääb kõige universaalsemaks abivahendiks pea kõigis maistes kitsikustes. Nii nagu me ei suuda ületada majandusraskusi üksnes rahaga, ilma armastuseta ühiskonnas, nii ei suuda me sõjalise ohu korral ilma armastuseta vaenlasele vastu seista ka kõige moodsama relvastusega. Rääkimata vaimuilmast, kus tarkus või vagadus ilma armastuseta suudab inimeste vahel vaid tüli ja pahandust tekitada. Mingem siis meiegi jõuludele ja aastavahetusele vastu Pauluse sooviga: «Olge rõõmsad! Seadke oma asjad korda, laske endid julgustada, olge üksmeelsed, pidage rahu! Küll siis armastuse ja rahu Jumal on teiega!»
Laanepere,Taavi

 

 

 

 

Taavi Laanepere,
kaitseväe peakaplan

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)