Veerand sajandit vaimulikku tööd vanglates

10. veebruaril tähistati Harkujärve kirikus Eesti Kirikute Nõukogu ja Ühiskonnatöö Sihtasutuse korraldusel Eesti vanglates vaimuliku teenimise 25. aastapäeva.

EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder ütles avasõnas, et kui 1989. aastast alates sai Jeesuse sõnu taas vanglas rakendada, tehti seda alguses ainult oma südame kutsel, tehti teadmisega, et ka vang vajab jumalasõna.
Kristliku vanglatöö grand old man, adventkiriku pastor Rein Käsk meenutas vanglatöö algusaegu. Et vaimulikud olid vanglates täiesti uus nähtus, pidi sageli ülemaid veenma, enne kui neid üldse müüride vahele lasti.
Üks kõrge ametnik oli öelnud: «Kui mina kasvasin, siis ei tohtinud kiriku poolegi vaadata, nüüd aga pean pappe ise vanglasse laskma.» Ent kui Moskvast ka juba korraldus anti, siis läks vaimulike töö kergemaks. Käsk sõnas, et töötegijaid tuli mitmest konfessioonist, ta luges tänusõnadega ette pika nimekirja esimestest jumalasõna vanglasse viijatest. Sageli oli vaimulikul kaasas ka muusik. Muusikalise tervitusega esinenud Koit Kalmuski oli üks vange muusikaga teeninu.
Kinnipidamiskohtadesse hakati rajama usutubasid, abiks olid vangid ise. Pikapeale leidsid vanglajuhid ka, et sellest tegevusest on kasu. Tekkisid omavahelised kontaktid ja rahvusvahelised sidemed. Aastast 1993 hakkas EKN vabatahtlikke atesteerima, alguse sai EKNi vanglatoimkond. 1997 vormistati ametlikult tööle esimene vanglakaplan, 2001 asus esimese peakaplanina tööle Igor Miller.
Rein Käsk ja paljud teisedki sel päeval osalenud rõhutasid ikka ja jälle, et vanglavaimulikud on eri konfessioonidest, kuid omavaheline läbisaamine on alati olnud väga hea.
EELK Kriminaaltöö Keskuse peretööd ja Harju Kriminaalhooldust juhtinud Kersti Kask rääkis tööst vangide peredega ja meenutas, mida kõike ses töös ei juhtunud. Peeti perepäevi, olid ühised jõulupeod, hoiti kontakti vabanenute peredega jne.
«Meile on tähtis säilitada mälu, omada ausat ülevaadet toimunust ning tänada neid, kes panid aluse kiriku osalemisele kuritegevusega kaasnevate kahjude ja kannatuste vähendamisel,» ütles konverentsi korraldustoimkonna nimel EELK Peeteli ja Harkujärve koguduse õpetaja Avo Üprus.
Tänapäeval on igas Eesti vanglas kabel ja töötavad kap­lanid. Alates 2013. aasta 1. oktoobrist on justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõunik-peakaplan Merike Kütt. Vanglates tehakse mitmesugust usulist tööd: peetakse jumalateenistusi, leerikursusi, piiblitunde, laulatatakse, on palju hingehoidlikke vestlusi.
Tiiu Pikkur