Esileht » Arvamused » Arvamus »

Vastuoluline paavst ajaloolaste vaekausil

29.04.2020 | | Rubriik: Arvamus

Koroonaviiruse leviku tõkestamisega seonduv pole sugugi ainus kirikueluga seotud teema, mis märtsikuus maailma meedias kõneainet pakkus. Palju tähelepanu pälvis näiteks seegi, et Vatikan avas 2. märtsil uurijatele juurdepääsu Pius XII paavstivõimu (1939–58) aegsetele ametlikele dokumentidele.

Tänu sellele võib oodata uut informatsiooni näiteks selle kohta, miks Vatikan hoidus omal ajal vastloodud Iisraeli riigi tunnustamisest või mis oli 1950. aastal paavsti poolt neitsi Maarja ihuliku taevassevõtmise dogma väljakuulutamise taga.

Eelkõige pakub avalikkusele aga huvi siiski II maailmasõja periood, sest katoliku kiriku tollane tegevus on põhjustanud väga vastandlikke hinnanguid. Ilmselt osalt seetõttu on takerdunud ka juba 1965. aastal alustatud Pius XII pühakuks kuulutamise protsess.

Muu hulgas on intrigeerivateks teemadeks katoliku kiriku koostöö Itaalia fašistliku režiimiga ning pärast selle kukutamist ettevaatlik suhtumine mitmeparteilise demokraatia kehtestamisse. Kuid iseäranis heidavad Pius XII arvukad kriitikud talle ette passiivsust vastuastumisel juutide tagakiusamisele ja tapmisele natside poolt.

On selge, et Vatikanil oli tollal küllaldaselt informatsiooni toimuva kohta, ent Pius XII hoidus sel teemal avalikult sõna võtmast. Enamgi veel, sõja järel aitas üks Roomas tegutsenud kõrge vaimulik natslikel sõjakurjategijatel Ladina-Ameerikasse põgeneda. Siiani pole teada, kuivõrd paavst sellest teadlik oli.

Et nendes asjades selgust saada, on ajaloolased, aga ka mitmed juudiorganisatsioonid muide juba aastakümneid nõudnud avaliku juurdepääsu võimaldamist arhiiviallikatele.

Pius XII kaitsjad rõhutavad, et Vatikan ei olnud juutide saatuse suhtes sugugi ükskõikne, vaid tegutses kulisside taga nende päästmise nimel. Avalik väljaastumine olnuks nende sõnul mõttetu, sest inimelusid poleks see päästnud, küll aga oleks viinud katoliiklaste tagakiusamisele natside ja nende liitlaste võimu all olnud maades.

Pealegi on teada, et Itaalias asunud katoliiklikes kloostrites ning ka Vatikanis leidis holokausti ajal varjupaiga arvukalt juute, paljudel teistel aitasid katoliku vaimulikud aga põgeneda turvalistesse riikidesse.

Päris kindlasti leidub vastavatud arhiivis dokumente, mis neile teemadele uut valgust heidavad. Ent teisalt on küsitav, kuivõrd muudab see seniseid hinnanguid vastuolulisele paavstile, sest tõenäoliselt leiavad nii Pius XII pooldajad kui kriitikud uutest allikatest ikka midagi, mis just nende varasemaid seisukohti kinnitab.

Igal juhul pole aga uudseid käsitlusi Pius XII aja kohta nii pea oodata. Avalikustatud materjali kogumaht on nimelt üle 16 miljoni lehekülje ja selle läbitöötamiseks peaks kuluma mitu aastat. Pealegi katkestasid 2. märtsil alanud uurimistöö juba viie päeva pärast koroonaviiruse levimise tõttu kehtestatud erimeetmed.

 

 

 

 

Rain Soosaar,

toimetaja

Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. (Lk 19:10)