Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Väsimatu võitleja Johannes Selliov

14.01.2009 | | Rubriik: Persoon minevikust

Täna sada aastat tagasi sündis Virumaal Kurtnas tulevane kirikuõpetaja Johannes Selliov.
Tema päritolu ja noorusaeg on sarnane paljude kaasaegsete omaga: paljulapseline talupere, kus laste kohuseks oli karjas käia, vanemaid aidata, esimeste koolitarkuste omandamine kohalikus külakoolis. Kaidma külakool, Kuremäe rahvakool, Illuka kõrgem algkool, edasi juba Rakvere Õpetajate Seminar ja Tartu Õpetajate Seminar jäävad märkima Johannes Selliovi haridusteed.
Tung teadmiste järele viis Johannes Selliovi Tartu ülikooli usuteaduskonda, aastaarvudeks kirjutati siis 1929–1934. Kui oluliseks osutub kuulumine korporatsiooni Ugala, selgub paarikümne aasta pärast, kui ülikooliaegne tutvus Arnold Matteuse, kuulsaima Tartu arhitektiga, Selliovi elus ja Tartu Pauluse kiriku saatuses otsustavaks saab.
Vaimuliku ameti kõrval omandas Selliov ka pedagoogi kutse. Ülikooliaastatel ja hiljemgi teenis ta ülalpidamist koolijuhataja ja -õpetajana, lühikest aega ka perekonnaseisuametnikuna.
Tema kutsumuseks oli aga jagada inimestele jumalasõna. Prooviaastal 1934–1935 oli ta Sangaste ja Laatre koguduses õpetaja Mihkel Ostrovi juures, ordinatsiooniajaks märgitakse tema eluloos 14. aprill 1935. Esimeseks koguduseks sai neljaks aastaks Halliste, kus tema leerilapseks oli hiljem Tartus samuti kaalukat osa kandnud Valter Kidron.
Teeninud 1939–41 leiba kooliõpetajana Valgas ja Jõhvis, sai temast mõneks aastaks (1941–44) Mustvee koguduse õpetaja asetäitja, kuni septembrist 1944 määrati ta teenima Rakvere Pauluse kogudust ja pisut hiljem hooldajaõpetajana ka Haljala kogudust.
Siingi jäid tema tööaastad lühikeseks, sest 1949. aasta 10. juunist määrati Selliov Ida-Virumaale sõjast räsitud Lüganusele, kus kirikuhoone oli praktiliselt hävinenud. Ega Rakvere Pauluse koguduselgi hästi läinud: 1951 kogudus likvideeriti ja funktsionalistlikus stiilis kahe kõrge läänetorniga paekivist kirikuhoone muudeti võimalaks ning on seda tänini. 1949–56 teenis ta ka Kiviõli kogudust.
10. augustil 1941 varemetesse põlenud Lüganuse kirikut hakkas taastama Johannes Selliov. Kaks aastat hiljem, jaanipäeval 1951 pühitseti kirik uuesti, kuid tööd jätkus veel aastateks. Johannes Selliov jäi Lüganusele kümneks aastaks, kuni konsistoorium, tema väärtuslikke kogemusi ja ka tutvusi Lüganuse kiriku taastamisel kõrgelt hinnates, tegi ettepaneku vahetada õpetaja Arnold Võsuga koht ja asuda Tartusse.
Nukras seisus Tartu Pauluse kiriku varemed olid pidevas lammutamisohus, kuigi 23. märtsil 1957 oli lõpuks rahuldatud taotlus pühakoda taastada. Positiivses otsuses ja edaspidises ehituskäigus oli tähtis roll Arnold Matteusel, ehitustöödel aitas 1959. aastal Tartusse saabunud õpetaja Selliovi kunagine leerilaps Kidron.
Tartu Pauluse kogudus mälestab oma truud hingekarjast 18. jaanuari pühapäevasel jumalateenistusel.
Abielust Julie Sellioviga (snd Roost) sündis kolm last: Ilme-Hedi, Helim-Johannes ja Leevi. Neist viimane oli kaua aega tegev Tartu Pauluse koguduses ja tema abikaasa Alli aitab tänini koguduses organistina teenida. Pärast Julie surma 1972 sai Johannes Selliovi uueks abikaasaks Magdalon (snd Ristalu).
Raske töö kiriku taastamisel, saabuv vanadus ja halvenev tervis olid põhjuseks siirduda emerituuri. Vastav avaldus kannab 14. jaanuari kuupäeva aastast 1979. Korraks veel 1981. a on ta hooldajaõpetajana Ambla ja Järva-Madise koguduses, kümme aastat hiljem, 15. novembril 1991 Johannes Selliov suri ja ta maeti Tartu Pauluse kalmistule.

Rita Puidet

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)