Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Varsti tuleb jõuluvana

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Advendiaeg on ootusaeg. Keda siis õigupoolest oodatakse? Eks ikka jõuluvana, kes meile juba ammu igalt vaateaknalt muheledes käega viipab. Varsti on jõulud käes, ja siis jõuluvana tulebki. Ta võtab istet ja paneb kingikoti oma jalge ette maha. Kõikide silmad vaatavad ainiti kotti, et millal see ometi lahti tehakse ja kingitusi jagama hakatakse.
Kuid äkitselt tõuseb jõuluvana püsti, heidab seljast punase kasuka ja viskab peast mütsi; ta võtab eest oma valge habeme, tema rüü särab helevalgelt, ning ta hüüab: «Kasige välja minu armuriigist, teie äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele! Sest mul oli nälg, aga teie ei andnud mulle süüa, mul oli janu, aga teie ei andnud mulle juua, ma olin võõras, aga teie ei võtnud mind vastu, ma olin alasti, aga teie ei andnud mulle kehakatet, ma olin haige ja vang, aga teie ei tulnud mind vaatama!»
Nendele, kelle pilk ja süda ei olnud klammerdunud kingikoti külge, nendele, kes taipasid oodata kedagi muud kui ainult jõuluvana – neile ütleb tulija midagi, mis pole üldse nii kole, ja ka oma annid jaotab ta nende vahel laiali.
Sellel aastal võib-olla veel nii ei sünni, aga ehk juba paari aasta pärast…
Rein Õunapuu