Värsket verd ja uut lootust meie kirikus

Tänavune kevad ja peatselt lõppev suvi on toonud meie kiriku töötajate ridadesse hulgaliselt muudatusi, millega Eesti Kirik püüab kurssi viia ka lugejaid.
Viis uut õpetajat
Augusti alguses ordineeriti meie kiriku teenistusse viis uut vaimulikku. Pärnu praostkond sai seeläbi kaks uut vikaarõpetajat – Andres Aaste ja Tauno Kiburi. Igor Miller ordineeriti piiskopile alluvaks vanglakaplaniks.
Ka Viljandi praostkond sai täiendust vikaarõpetaja näol: vastordineeritute seas on Kalle Gaston, kes kodukandi kogudusi teenima asub. Vastne õpetaja on lõpetanud Tartu Teoloogia Akadeemia ja UI pastoraalseminari. Ta on muide esimene TTA lõpetanu, kes on UI juures pro ministerio eksami sooritanud. Mulgimaalt, täpsemalt Tarvastust pärit Kalle Gastonit võib nimetada tõeliseks kodukandi patrioodiks: 1999. aastast on ta Mulgi Kultuuri Instituudi tegevjuht ja avaldanud ka kaks Tarvastu teemalist brošüüri.
Tema teadmisi on hinnatud sedavõrd, et on kutsutud Viljandi Kultuurikolledžisse täienduskursustele lugema loenguid mulgi keelest ja kultuurist. Kirikutöö on aga 31aastasele vaimulikule väga südamelähedane: ta on saanud hingehoiuhariduse Haiglahingehoiu keskuse kursustel ning teinud 3 aastat hingehoiutööd Jämejala psühhiaatriahaiglas ja aasta Viljandi maakonnahaiglas.
«Mu igatsus oli jääda Mulgimaale, sest see piirkond on päritolust ja senisest tegevusest lähtuvalt südamelähedane,» kinnitas vastne õpetaja Eesti Kirikule. Sestap kandideerib ta praegu Karksi koguduse õpetaja ametikohale, mida teenib selle kuu algusest. Valimised toimuvad 5. oktoobril, mil pühitsetakse ka koguduse uus pastoraat. Seni Karksi kogudust teeninud diakon Margus Heilä on lahkunud koos perega elama ja tööle Soome.
Lisaks tavapärastele armulauaga jumalateenistustele Karksis kuuluvad õpetaja töökohustuste hulka piiblitunnid, lastetöö, aga ka Polli hooldekodu teenimine kord kuus ja regulaarsed kohtumised Tuhalaane küla inimestega. «Kavas on tekitada võimalus hingehoidlikeks vestlusteks kogu piirkonna elanikele,» täheldab innukas noor kirikuõpetaja.
Tartu praostkonna vastne vikaarõpetaja on Annika Sipos, keda Tartu kirikulised pea iga pühapäev Pauluse kirikus näha võivad. «Koguduse õpetaja Joel Luhamets nimetab mind siin sõbralikult abiõpetajaks,» märgib Annika Sipos. Tõsijutt – ehkki liikumist on praostkonna piires rohkesti, on õpetaja Sipose põhitöökohaks Tartu linn. «Asendan vajadusel koguduse õpetajat, teen kõike, mida vaja: teenin jumalateenistusel, matan, ristin…»
2001. aastal UI ja sel aastal pastoraalseminari lõpetanud Annika Sipos jätkab magistriõpinguid Tartu ülikoolis usuteaduskonnas ja töötab samas luterliku õppetooli juures. Õppimine on Annika Siposele, kahe koolilapse emale, vägagi südamelähedane: ta on lõpetanud meditsiinikooli ja õppinud paar aastat arstiteadust ning võõrsil diakooniatööd.
Kogudus saab oma õpetaja
20. septembrist astub Nissi koguduse ette päris oma õpetaja Lea Jants. Nissi kogudus elas oma õpetajata aastaid. Kogudust käis teenimas õpetaja Priit Rannut Märjamaalt, viimasel ajal teenis enam kui 200liikmelist kogudust diakon Uno Põldmann. Juuni lõpus valiti õpetajaks praegu viimaseid päevi Pärnu praostkonna vikaarõpetaja ametis olev Lea Jants.
Tartu ülikooli usuteaduskonna 2000. aastal lõpetanud vaimulik on õppinud aasta stipendiaadina Leipzigi ülikoolis ja vaimulikuametiks valmistunud UI pastoraalseminaris. Enne teoloogiharidust on ta lõpetanud ka Viljandi Kultuurikooli raamatukoguhoidjana. «Minu töös ongi praegu olulisim fakt see, et Nissi kogudus saab minu näol päris oma õpetaja, kes kohapeal elab,» märgib õpetaja Jants tagasihoidlikult. Oma kogudust on ta nimetanud agaraks ja aktiivseks, kes uue õpetaja tulekuks juba ammu valmistuma hakkas.
Uuele ametipostile
1. juulist vabastati diakon Agur Piirisild Nõo koguduse teenimisest, põhjuseks sotsiaaltööharidusega diakoni asumine erialatööle Tallinnas Kriminaaltöö keskuses. Et ametikohustused pealinnas kutsusid teda kogudusetöölt eemale juba varemgi, leidis Agur Piirisild, et pikk vahemaa ei luba koguduse teenimisele täie tõsidusega pühenduda. «Uus amet on minu erialaga seotud rohkem kui vaimulikuamet,» ütles asjaosaline ise Eesti Kirikule. Agur Piirisilla tööks on «Ohvriabi» programmi käivitamine Põhja-Eestis ja selle laiendamine 2004. aastaks ka Lõuna-Eestisse.
Koguduseteenimisest on kõrvale jäänud Nissi koguduse diakon Uno Põldmann, kes põhjendas oma reserviarvamist majanduslike oludega. Praegu on endine kogudusevaimulik füüsilisest isikust ettevõtja ja teenib leiba reisibussiga juhuvedusid tehes. Seni on pikim reis viinud Portugali, viimati käis ta reisiseltskonnaga Lapimaal. Ehkki neid kahte ametit kuidagi omavahel ühendada ei anna, märgib Uno Põldmann ometi, et pikad sõidud annavad võimalusi mõtisklusteks ja ka maailmanägemist peab ta omaette väärtuseks. «Loodan siiski kunagi kirikutööle naasta,» usub Uno Põldmann.
Mustjala koguduse diakon Urmo Saks on vahetanud koguduseteenimise arvutimüügi vastu Kuressaares. «Elumuudatuse põhjuseks on asjaolude kokkulangemine – sobiv tööpakkumine ja ka äkiline äratundmine, et mu töö Mustjalas muutus rutiiniks. Tundsin, et mul pole nendele inimestele enam midagi pakkuda, et hakkasin ennast kordama,» rääkis Urmo Saks Eesti Kirikule.
Kirikuõpetaja ametist pole ta oma sõnul küll igaveseks loobunud, temagi loodab kunagi jälle koguduse ees seista. «Aga praegu usun, et Mustjala kogudust teenitakse paremini, ent millal kogudus taas oma õpetaja saab, pole veel teada.»
Simuna ja Väike-Maarja koguduse õpetaja Tauno Teder on palunud peapiiskopil end reservi arvata ja sabatiaastat pidada. Kirikutöö on ta vahetanud ajakirjaniku ameti vastu: alates 2. septembrist võib tema kirjutisi lugeda ajalehest Virumaa Teataja, kus ta teenib leiba arvamustoimetajana.
Küsimusele, miks just ajakirjandus, vastas asjaosaline: «Tänu eelnevale kogemusele nii trükiajakirjanduses kui televisioonis. Lisaks sisaldab arvamustoimetaja amet endas erinevate eluvaldkondade analüüsi ja ühiskonnaelu jälgimise vajadust. See on tuttav ka vaimulikutööst.»
Ja et virumaalasena on ta teinud aastaid kaastööd Virumaa Teatajale, siis on mõistetav ka seesugune väljaandevalik. «Arvan end tundvat Virumaa olusid ja nõnda on ka sisseelamisraskused väiksemad.» Elukutsevahetus toob kaasa mõistagi muutusi: «Elurütm ja töönädala järjestatus muutuvad kindlasti üsna palju,» kinnitas Tauno Teder.
Teenistusaeg lõppenud
Vanusepiiri ületamise tõttu vabastati Eesti Kaitsejõudude kaplaniteenistusest diakon nooremleitnant Raino Kubjas, kes 1. septembrist on määratud teenima Tori kogudust. Kogudus, kus olude sunnil toimusid varem jumalateenistused kord-paar kuus, saab oma õpetaja ja õpetajapere.
«Kohapeale kolimiseks läheb umbes 20. septembri paiku, praegu elame perega veel Rõuges kottide otsas,» rääkis Raino Kubjas reipalt. Tema plaanid Tori kirikuga on suurejoonelised: praegu valatakse kirikule põrandaküttega betoonpõrandat, 5.–6. oktoobril tähistatakse kiriku 150. aastapäeva, siis on oodata suuri pidustusi.
Oma tulevasest ametist teab Raino Kubjas juba hästi: «Minu ülesandeks saab eelkõige siiski normaalse koguduseelu taastamine ja kiriku ülesehitamine, et hakkaks toimuma igapühapäevased jumalateenistused, leeritöö ja lastetöö.» Kuuldavasti on Pärnu praost uustulnukast sedavõrd rõõmus, et loodab leida lisatöödki. «Tõenäoliselt tuleb mul hakata teenima ka Torist 10 km kaugusel asuvat Sindi kogudust,» teab Raino Kubjas juba ette. Sidemed sõjaväega jäävad samuti alles, sest Tori on sõjameeste mälestuskirik, mis tähendab, et on tihedad sidemed soomepoistega, aga ka kaitseväega nii kodu- kui välismaal.
Kesksuvest, täpsemalt juuli alguses suunati emerituuri Varbla koguduse diakonõpetaja Reet Mägedi, kes on EELK vaimulike ridades olnud 24 aastat. Ta seati ametisse neljanda naisvaimulikuna 1978. aasta 6. detsembril. Esimesed tööaastad tuli tal end jagada kolme koguduse vahel – Treimanni, Häädemeeste ja Varbla, viimased 20 aastat teame teda kui Varbla koguduse õpetajat.
Kirikust kaitseväkke
Saaremaal ja Tartus kirikuõpetajana tuntud õpetaja Gustav Kutsar asus jaanipäevast kaitseväe kaplanite ettevalmistuskursustele ja ootab nüüd ametisse pääsemist. Uude ametisse, piirivalve väljaõppekeskusse Narva- Jõesuus asub ta loodetavasti alates oktoobrist.
Narva-Jõesuus ootab kogenud vaimulikku ligi 400 kaitseväelast: umbes 180 ajateenijat ja sama palju tegevteenijat. Ehkki Gustav Kutsarit kutsuti ka pealinna kogudust teenima, valis ta ometi kaitseväe. «Saan koguduse õpetajana töötada ka hiljem, praegu on õige aeg kaitseväe jaoks – 50aastasena arvatakse reservi, nii on mul 13 aastat võimalusi.»
Kui Eesti mehed hakkasid välismissioonidel käima, kutsuti ka õpetaja Kutsarit kaasa, sest kaplani ametikoht on sellistel puhkudel ette nähtud. «Saaremaal olid toona tööd pooleli, ei saanud ära tulla,» väidab Kutsar. Nüüd on ta juba mitu aastat mandril esmalt õpingute pärast ja veel pooleteist aastat tagasi Tartu Maarja koguduse teenimise tõttu. «Hea on kogemusi rikastada, olen kogudusetööd teinud 12 aastat. Kaitsevägi on uus väljakutse ja ajateenijate hingeelu on hoopis teine maailm,» vaatab Gustav Kutsar olnule tagasi.
Et lõpusirgele hakkavad jõudma ka magistriõpingud Tartu ülikoolis, siis tuleb Narva-Jõesuus keskenduda väitekirja lihvimisele. Tõenäoliselt lisandub ka pedagoogilist tööd: loenguid Tartu ülikooli Narva kolledžis, mis kuulub kraadiõppe juurde. Ka Tartusse õppetööle tuleb jõuda, ent tööd see mees ei karda: «Ma pole harjunud napi töökoormusega,» sõnab Gustav Kutsar.
Kaitseväe teenistusse asuvad ka seni Usuteaduse Instituudi dekaani assistendina töötanud õpetaja Endel Apsalon ja Lääne praostkonnas diakonina teeninud Arvo Orav, kes asub tööle kaplanina Võrumaal Kaitseväe lahingukoolis Meegomäel.
«Elu esitab väljakutseid,» ütleb Endel Apsalon uuele ametipostile asudes. Septembrist-oktoobrist asub ta kaplanina teenima Viru Üksikus Jalaväepataljonis Jõhvis, kus ajateenijaid ja tegevohvitsere ühtekokku 300 ringis. «Tööülesanded on ju paberil selgesti fikseeritud, kuid mis mind kohapeal ootab, seda ma täpselt veel ei tea,» arvab Apsalon. Eelkõige loodab ta esmalt võita kaitseväelaste usalduse, nende muresid kuulata ja hingehoidlikku nõu anda. Lisatöödki paistab jätkuvat: «Tõenäoliselt tuleb mul täita ka pressiohvitseri ülesandeid, see tähendab teavitada ajakirjandust – nii kohalikke väljaandeid kui ka kaitseväe ajakirju – oma väeosa elust.»
Arvo Orav asub uude teenistuskohta oktoobrist. «Kaitseväe teenistusse astumise on tinginud elu puhtpraktiline külg. Nelja lapse isana on raske koguduseõpetaja palgaga peret toita,» tõdeb diakon Orav. Elumuutusena on kohavahetus aga küllaltki suur, sest kuueliikmelist peret ootab ees kolimine Võru linna. Oma tööst on vastsel kaplanil ettekujutus eelkõige hingehoidjana ja nõustajana. Arvatavasti tuleb pidada ka loenguid. «See samm on ka enesetäienduseks,» usub Arvo Orav.
Venemaale ja Venemaalt
1. septembril naasis Moskvast Keila koguduse õpetaja Jaan Jaani, kes Eesti suursaadiku Karin Jaani abikaasana aasta Venemaa pealinnas veetis. «Eks see ikka põhiliselt puhkuseaasta oli, ei olnud vaja rabistada ega kiirustada, oli mahti lugeda ja kirjutada,» märkis õpetaja Jaani kokkuvõtlikult.
Kohustuste reas olid esikohal ikka suursaadiku abikaasa kohustused vastuvõttudel käia. Ebameeldivate kilda ei liigita Jaan Jaani neidki. Ka kirikuõpetaja ametikohustusi tuli korra ette: ühe Venemaal elanud eesti kunstniku matusetalitus.
Moskva elu on aga nii mitmetahuline, et see väärib pikemat jutuajamist. «Sest Venemaa ei ole Moskva ja Moskva mitte Venemaa. Aga elu pealinnas on nii palju muutnud, et jätab Pariisi ja Londoni varju,» rääkis Jaan Jaani.
Kodukiriku eluga oli Jaan Jaani kursis tänu Internetile, kust ka kirikulehte lugeda sai. Ja ehkki alguses koduigatsus kimbutama kippus, sai Venemaa metropol sedavõrd koduseks, et lahkumine kurb tundus.
Moskva eesti kogudust teenib jätkuvalt Peeter Kaldur, Venemaa teine suurlinn – Peterburi, sai aga 1. maist oma vaimuliku – diakon Herki Taleni. Seni on Peterburis teenistusi keskmiselt kaks korda kuus, mispuhuks vaimulik Eestist kohale sõidab, sest kohapeal pole elamist õnnestunud korraldada. Ent Herki Taleni optimism lubab loota, et peagi saab ka sealne kauge kogudus õpetaja, kes elab oma linnas.
Eesti Kirik soovib kõigile selles loos tähelepanu keskmesse sattunud endistele ja praegustele vaimulikele edu uues ametis ning loodab ka edaspidi lugejaile tutvustada kaadrimuudatusi ja kiriku töötajate käekäiku.
Lea Jürgenstein