Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Värav ja võti

16.04.2003 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed!
Ilm 1:18
On öeldud, et kõik teed viivad Rooma. Võibolla. Kõik inimesed ei pruugi sinna siiski jõuda, aga on üks sihtpunkt, kuhu me kõik kord jõuame – surm. Erinevaid teid pidi, erineval ajal, aga jõuame kindlasti, kui just viimnepäev enne kätte ei jõua.
Säärane teadmine võiks meid ahistada, kui poleks lootust igavesele elule. Surm on otsekui värav, mis viib teisele poole. Kõigi inimeste eluteed jooksevad seal kokku. Tagasi sealt ei tulda. Selle värava kaudu astub inimene elavate vallast surmavalda. Nii on olnud pattulangemisest saati. Kusjuures meie näeme ainult siin pool olevat ja sedagi piiratult. Teisele poole jäävat võime aimata usus.
Ka Jumala Poeg on läinud surmavalda nagu lihtsurelik inimene. Ühe päeva, mida meie kutsume vaikseks laupäevaks, viibis Ta seal. Ent kui naised kolmanda päeva hommikul läksid hauale, siis Teda enam seal ei olnud. Ingel küsis: «Miks otsite elavat surnute seast?» ja naised ruttasid tühja haua juurest tagasi rõõmusõnumiga: «Kristus on üles tõusnud!»
Issand ütleb: minu käes on surma ja surmavalla võtmed. See tähendab, et väravat, mis muidu seisab rangelt lukus, mille tagant poleks ühelgi inimesel väljapääsu, saab avada. Kristus on surma ära võitnud. Kuna surmavalla võti on Tema käes, ei ole surm kõige lõpp, vaid lõpmatu algus. Ennäe, Ta elab igavesest ajast igavesti!
Surmal ei ole enam püsivat võimu me üle, sest Kristus on läinud surmast ellu. Tema ülestõusmine kuulutab elu võitu surma üle. Jumala armastus seisneb selles, et Kristus suri me kõikide eest ja avas ülestõusmisega igavese elu väravad kõigile, kes usuvad.
Nii võib viimaks öelda, et surmal on kaks väravat – üks, mis viib ajalikust elust surma, ja teine, mis viib surmast igavesse ellu. Esimese võti on patt ning Aadamast saati on see võti olnud iga inimese käes. Teise värava võti on Kristuse käes või õigem oleks öelda, et Kristus ise ongi see võti, mis tuleb inimesel kaasa võtta juba enne esimesest väravast sisenemist.
Mare Palgi

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)