Vanim kivikirik vajab abi

Kolm aastat on eraldatud raha pühakodade riikliku programmi kaudu Valjala Martini kiriku heaks, ent vajalikke töid on enam kui selleks vahendeid.

13. sajandi esimesse poolde ulatuva ehituslooga kirik on koos Pöidega Eesti vanim sakraalhoone. Pühakoja ehituslugu ja seinamaalinguid on uurinud 1970. aastatel Villem Raam. Pea kümmekond aastat tagasi aga ütles kogudust teeniv õpetaja Hannes Nelis, et on väsinud rääkimast kirikuga seotud probleemidest. Aga tegelda nendega tuleb.
Kes kirikus käinud on, sel on kindlasti mällu sööbinud rohevetikas, mis on kohati päris kõrgele jõudnud. Aastatel 2012–2016 tegid kirikus uuringuid Tallinna tehnikaülikool ja Rändmeistri firma, mõõtes pühakojas niiskustaset ja hinnates sisekliimat. Uuringu kokkuvõttest võib lugeda, et seinad on märjad, sisekliima ebasobiv, esineb bio- ja külmakahjustusi, vammi, konstruktsioon on deformeerunud, võlvid vajuvad ja seinad on väljapoole kaldu. Ühesõnaga – vaja on investeeringuid, vältimaks pühakoja aeglast hävingut.
Kolmel aastal – 2015, 2016 ja 2017 – on riik muinsuskaitseameti kaudu eraldanud kokku 85 500 eurot kiriku avariitöödeks. Sel aastal eraldati raha ka muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks.
Rändmeister OÜ juhataja Juhan Kilumets ütleb, et mainitud aastatel on tegeldud kooriruumi ja koorilõpmiku ehk apsiidiga. Restaureeritud on apsiidi katus, sealjuures meil haruldase titaantsinkplekiga, ja seinatsooni müüritis. Uue katteplaadistuse on saanud kooriruumi idaviil, ümber on ehitatud mitu seina ja katuste liitekohta. Kasutatud on selleks pliiplekki. Kilumets kinnitab, et kiriku idaosas otsest avariiohtu pole, kuigi apsiidi soklimüüritis on väga halvas seisukorras.
Septembri viimase kuupäevaga lõppes vastuvõtt riikliku pühakodade programmi järgmise aasta taotlusvooru. Loodetakse, et järgmisel aastal saab jätkata apsiidi restaureerimist, toetust küsitakse ka kahe halvas seisukorras kõrvalportaali konserveerimistööde dokumentatsiooni koostamiseks.
Kui palju võiks üldse Valjala kiriku põhjalik remont maksma minna, selle kohta pole eelarvet koostatud. „Probleemseid tsoone ja järelikult esmaseid töid on rohkem kui üks. Aga selles olukorras ei tohi kaotada pead ega lootust, vältida tuleb mitmes suunas tormamist. Tähtis on tööde järjekindel, mõtestatud liikumine, samuti eeskujulikud alusuuringud ja tasemel projekteerimine,“ sõnab Kilumets.
Meenuvad ka 1980ndate alguses valminud Dolores Hoffmanni kaunid vitraažid kirikus. Õpetaja sõnul hakkas üks neist välja kukkuma ja on purunemise vältimiseks eest ära võetud. Nii et praegu on aken vineertahvliga kinni löödud.
„Kirik on vana ja põnev, aga meie peame seal elama,“ on õpetaja olukorra üle väheke nukker, sest tööd on spetsiifilised ja kallid. 137 liikmesannetajaga kogudus saaks oma teenistused pidada ka pastoraadis asuvas talvekirikus, aga eks neilegi on iidne pühakoda armas ja oluline.
Kiriku heaks saab annetada EELK Valjala Martini koguduse kontole EE742200001120214128 Swedbankis.
Rita Puidet