Vanglakaplanid kohtusid Soomes
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus / Number: 21. juuni 2006 Nr 28 /
5.–9. juunini viibisid Eesti
vanglakaplanite esindajad Soomes Turu linnas, kus Rahvusvaheline
Vanglakaplanite Assotsiatsioon (IPCA) korraldas Läänemere maade vanglakaplanite
konverentsi.
Konverentsil osalesid Eesti, Läti, Leedu,
Soome, Rootsi, Norra ja Taani vanglate kaplanid. Eestit esindasid justiitsministeeriumi
vanglate osakonna nõunik peakaplan Igor Miller, Tallinna Vangla vanemkaplan isa
Jaanus Kangur ja kaplan isa Dmitri Hüvanen, Harku Vangla kaplan Rutt Süvari ja
Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse juhatuse esimees Taavi Käsk.
Konverentsil käsitleti vangla kaplanaadi ja
karistussüsteemi seoseid, arutati karistussüsteemi uuenemise luterliku
teoloogia ja eetika taustal ning vaeti vanglakaplanaadi hetkeseisu ja
tulevikku. Igor Milleri sõnul oli intrigeerivamaks Euroopa Kriminaalpoliitika
Instituudi direktori Kauko Aromaa ettekanne kriminaalpoliitilistest suundumustest
Põhjamaades ja Venemaal. Ta võttis peamiselt vaatluse alla põhjused, miks on
Skandinaavia maades retsidiivsuse (korduvkuritegevuse) tase madal – vaid 40%,
see tähendab, et nii palju karistuse kandnud kurjategijatest ei suuda naasta
seaduskuulekasse maailma, vaid sooritab uue kuriteo ja satub tagasi vanglasse.
«Ta tõi välja meile veel vähe tuntud aspekte: Põhjamaades ei
panda rõhku karistusele, vaid panustatakse sotsiaalprogrammidele,
naasmisele ühiskonda. Selleks on olemas
nii riiklikul tasandil kui ka mittetulundusühingute töökavasid, mis ennast
õigustavad.» Milleri hinnangul on ka
Läänemeremaad asunud seda suunda toetama, sest ka justiitsministeerium pooldab
vangide arvu vähendamist ja seeläbi turvalise ühiskonna loomist.
Igor Miller, vanglate peakaplan, kes alates
2004. aastast esindab Läänemere- ja Põhjamaid Rahvusvahelise Vanglakaplanite
Assotsatsiooni Euroopa sekretariaadis,
rääkis Eestis ja Läänemere maades tegutsevatest vanglakaplanitest. Eesti
tugevusena tõi ta välja tugeva koostöö politseisüsteemiga. «Perfektuuride
juures tegutsevad vanglakaplanid vabatahtlikkuse alusel, aga näiteks Soomes on
kaplani töö arestimajades reguleerimata.» Vanglakaplanite rahvusvaheline
koostöö on edenenud ajapikku, Eesti peamiseks partneriks on Soome, kellega üsna
sageli kogemusi vahetatakse.
Samal ajal, 8.–12. juunini pidasid Turus oma konverentsi Rahvusvaheline
Vanglavabatahtlike Ühendus, kes korraldab koosööd vanglakaplanite ja
rehabilitatsioonikeskuste juures. Esindajaid oli 112 riigist, Eestit esindas
Ämari vangla kaplan Rein Käsk.
