Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Vändra kirik vajab remondi jaoks annetajaid

18.03.2009 | | Rubriik: Kirikuelu

«Pikkade kuuskede keskel Kirikumäel ümmargusel veerel – seal ta seisab. Oled seisnud seal 150 aastat. Ja sul oli käsk seal seista. Sind ehitati selleks, et kestaksid kauem kui kestab inimpõlv. Et jutustaksid Sellest, Kes Oli, On ja Jääb. Sa kannad vaimuvalgust Vändra rahvale. Sa oled üle aegadest ja Sinu kuulutus – ta kõrgem inimsõnadest.»
Nii kirjutas Vändra kirikuõpetaja Karl Raudsepp 1937. aastal Vändra kirikust pühakoja 150. aastapäevale pühendatud brošüüris.
Veidi kiriku ajaloost
Vändra Martini kirik asub Kirikumäel aastast 1787 ehk juba 222 aastat. See on Vändras neljas kirik, eelmised olid ehitatud puidust ja asusid Kalmarus (1624. aasta andmetel), teine Vana-Vändra mõisas jõe kaldal (ehitatud 1653) ning kolmas Kirikumäel (valmis 1747).
Kirik on lisaks Jumala teenimisele ka see asutus, mis näitab ühe piirkonna ajaloolist kujunemist ning tema kogudus piirkonna elanike elujõudu ja suhtumist Jumalasse. Muinasajal oli kihelkonnakeskuseks enamasti linnus, 1925. aastani olid territoriaalsete üksustena kasutusel kirikukihelkonnad. Vändra kihelkonna keskuseks oli Vändra, sinna kuulusid veel Eidapere, Käru, Lelle, Rõusa, Vana-Vändra ja Uue-Vändra rüütlimõis, Viluvere linnamõis ning Võidula klaasivabrik (Vana-Vändra mõisa poolmõis).
Vändra polnud üksnes kihelkonna-, vaid ka rahvusliku ärkamisaja keskus 19. sajandil. Teame ju kõik Vändrast tuule tiibadesse saanud Johann Voldemar Jannseni ja tema tütre Lydia Koidula tegevust, oleme uhked Carl Robert Jakobsoni ja tema Kurgja talu üle, kirjanike ja ajakirjanike Lilli Suburgi ning Anton Jürgensteini tegemiste üle.
Silmapaistvamaid õpetajaid
Tihtilugu ei mõtle me põhjustele, mis teevad ühe piirkonna elanikud nii vastuvõtlikuks uuendustele. Võib kindlalt väita, et Vändra piirkonna arendajateks vaimu- ja haridusvallas on olnud ka kohalikud kirikuõpetajad. Samuti ei saa märkimata jätta mõisnike Ditmarite tegevust, kes suhtusid rahvasse hästi.
Vändra kihelkonna hariduselu kohta on esimesi teateid 1679. aastast, mil pastor Martin Thiele (õpetaja 1679–1685) käis peredes lapsi õpetamas.
Rahvaharidusmeelne oli kirikuõpetaja Karl Körber (abiõpetaja aastail 1836–1841, õpetaja 1841–1859), kes oma mõtetelt oli lihtrahvale lähemal kui mõisnikele. Tema oli see, kes Johann Voldemar Jannsenile omal kulul hariduse andis, nii et too Vändra köstriks sai. Körber kirjutas ka ise kooliõpikuid. Rahvas pidas tast väga lugu, kuid mõisnike survel oli ta sunnitud ametist lahkuma.
Körberi järglane oli Ernst Sokolowsky (õpetaja aastail 1860–1891), kes on samuti Vändra arenguks palju ära teinud, olles kurttummade kooli ja Vändra gümnaasiumi mõtte algataja. Asutas Vändras Koolisõprade Seltsi, mille eesmärgiks oli luua Vändrasse kõrgem tütarlastekool, hiljem asutasid kohalikud talumehed tema mälestuseks Sokolowsky kapitali, tänu millele Vändra gümnaasiumi praegune algklasside maja 1913. aastal valmis. Sokolowsky oli ka eestvedajaid Vändra uue kihelkonnakooli valmimisel 1885. aastal.
Tal tekkis võimudega tüli venestuspoliitika pärast ning ta mõisteti Liivimaalt väljasaatmisele. Ernst Sokolowsky on maetud Vändra kalmistule, tema matus 1899. aastal oli omamoodi väljaastumiseks venestuspoliitika vastu, kohal oli peaaegu kümme tuhat koguduse liiget.
Sügava tänutundega peavad vändralased meenutama ka õpetaja Jaan Nuudit (Vändra koguduse õpetaja 1911–1935), keda teame kui Vändra gümnaasiumi esimest direktorit. Ta andis koolimaja ehitamiseks 300 rubla laenu ja lubas kasutada kiriku laiendamiseks mõeldud maakive. 1922. aastal toetas ta igati Vändrasse kirikuesisele platsile Vabadussõja mälestussamba püstitamist. Ka Jaan Nuudi on maetud Vändra kalmistule.
Jaan Nuudi järglane kirikuõpetajana oli Karl Raudsepp (1936–1944), kes pälvis samuti koguduse lugupidamise. Temagi oli tegev Vändra gümnaasiumis, kus õpetas usuõpetust ning oli õpilaste poolt väga armastatud. 1944. aastal lahkus Raudsepp Eestist. Kanadas oli ta E.E.L.K. piiskop.
Nõukogude okupatsioon ja Vändra kirik
Nõukogude periood oli raske, sest see side, mis aastasadade jooksul inimese eluringi kirikuga oli ühendanud (ristimine, leer, laulatus, matused, palvetamine, kalmistupühad, pühapäevased ja jõululaupäevased jumalateenistused jne) lõigati otsekui noaga läbi.
Kiriku ees asuv Vabadussõja mälestussammas õhati 1941. aastal, Saksa okupatsiooni ajaks pandi üles küll säilinud sambatipp, mis 1944 Nõukogude okupatsiooni taastulles jälle lõhuti. Kuid sammast ei suudetud kustutada rahva mälust, sest näiteks traditsioonilist jüriööjooksu alustati Kirikumäelt, mälestades möödunud vabaduse aega ja otsekui aimates, et kiriku puukuuris suure sodi all asub Vabadussamba säilinud tipp, mis lõpuks 2008. aastast oma endisel auväärsel kohal Vabadussammast valvab.
Koguduselt võeti ära hooneid – kauaaegne pastoraat Kirikumõisas natsionaliseeriti 1950. aastal.
Vändra arengule tuli kindlasti kahjuks, et sel perioodil ei olnud kirikuõpetajatel kui haritud inimestel sõna- ega teoõigust kohalikus arengus. Vähimadki vabadusteemalised vihjed viisid Siberisse – nii küüditati Vändras 1948–1951 teeninud õpetaja Paul Saar, kes oli siis küll juba Tallinna Kaarli koguduse õpetaja. Süüdistuse esitamisel aga võeti aluseks ka tema Vändras peetud jutlusi. Samuti küüditati õpetaja Hugo Pärno, kes pärast Siberist tagasitulekut teenis ka Vändras.
Kirik vajab annetusi renoveerimiseks
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega saabus kirikule hea aeg – inimesed võisid jälle käia kirikus, kartmata repressioone. Ning kirik pakkus inimestele lisaks hingetoele ka materiaalset abi. Ärgem unustagem neid suuri välismaiseid humanitaarabi saadetisi, millest said osa kõik soovijad.
Kirik on jälle oma auväärsel väljateenitud kohal Vändra argi- ja pidupäevas. Endiste aegadega võrreldes on kogudus, keda teenib hooldajaõpetaja Ants Kivilo, küll väiksemaarvuline ja paljude inimeste elustki on kirik nõukogudeaegse ateistliku kasvatustöö tõttu kadunud. Kahjuks on aga ka meie lihtne kirikuhoone väga kurvas seisus, vajades hädasti kapitaalremonti. Uuendamist vajavad välisfassaad, torn, elektrisüsteemid.
Kiriku ees seisab taas Vabadussõja mälestussammas, aga pühakoda ootab uuenduskuuri. Iga kihelkonna, valla, suguvõsa ja perekonna ajaloo varasem aeg on seotud kirikuga, seepärast on meie auasi teha ühiselt korda oma kodukihelkonna pühakoda. Renoveeritud kirikus on ka paremad võimalused kirikukontsertide korraldamiseks, sest teadupärast on Vändra kirikus väga hea akustika.
Arvame, et kiriku remont pole ainult Vändra koguduse mure. Ootame kaasa lööma kõiki kirikust ja kultuuripärandist hoolivaid inimesi, annetades raha remondi jaoks. Annetusi kiriku remondiks saab teha EELK Vändra Martini koguduse arveldusarvele 10220070354019 SEBs ja ka loomulikult Vändra kirikus.
Oleks väga tore, kui kirik saaks uue kuue 2012. aasta suveks, kui toimub Vändra gümnaasiumi vilistlaste kokkutulek, mis toob Vändrasse palju rahvast. Traditsiooniliselt on kokkutulekul kavas ka tänujumalateenistus kirikus. Oleks sümboolne, et just Vändra kool, mille arenguloo olulised teenäitajad algusaegadel on olnud Vändra kirikuõpetajad, saaks oma 90. sünnipäeva õnnistuse remonditud kirikus.

EELK Vändra Martini Kogudus
MTÜ Vändra Sõprade Selts
MTÜ Vändra Gümnaasiumi Vilistlaskogu
MTÜ Vändra Naisselts

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)