Vanast harmooniumist saab Tartu Peetri kirikus uhke pill

Tartu Peetri kirikus aastaid seisnud vana harmoonium on viidud Rakverre orelimeister Hardo Kriisa töökotta, et läbi teha noorenduskuur ja rõõmustada muusikasõpru oma pehme kõlaga. 

Tartu Peetri koguduses on tavaks saanud korraldada sügiseti muusikafestivali. Seekordne festival peaks aga tulema erilisem, kinnitab koguduse muusikajuht ja organist Anneli Klaus, sest kogudusel on lootust tutvustada muusikahuvilistele praegu remondis olevat August Terkmanni (1885–1940) harmooniumi. Läbirääkimised esitlusesinemise osas käivad organist Aare-Paul Lattikuga, kes on varem andnud harmooniumil soolokontserte.

Kogudus ootab abi
Kõnesolev kahe manuaali ja pedaaliga harmoonium on valmistatud ajavahemikul 1928–1932. Kunas ja kelle vahendusel on pill kirikusse jõudnud, on teadmata. Kui kellelgi on selle kohta infot jagada, oleks kogudus tänulik. Hästi mäletatakse veel, et koguduse kunagine organist ja koorijuht Erna Säägi tegi harmooniumiga kooriproove. Aja jooksul on instrument tugevalt kannatada saanud ja vajab põhjalikku remonti.
Anneli ütleb, et mitu kirikus esinemas käinud Soome koori on soovinud saatepilliks harmooniumi. Selle puudumisel vedas üks koor kord pilli suisa kodust kaasa. Et linna armastatud kontserdipaiga, samuti koguduse muusikaelu ning perekondlikke kiriklikke talitusi elavdada, kirjutas Anneli Klaus taotluse Kultuurkapitalile ja on saanud kokku 1700 eurot toetust harmooniumi remondiks, kuid puudu on veel teine pool vajaminevast summast.
Sageli on just muusikud need, kes on kogudustele nende vajadustes appi tulnud. Ka Peetri kiriku akende remonti ja orelirõdu valgustuse parendamist on toetanud mitu koori.
Järgmisel pühapäeval, 11. märtsil annab pärast jumalateenistust harmooniumi remondi heaks kontserdi Viola Chiekezi Taanist. Kavas on Buxtehude ja Bachi kannatusaja koraalieelmängud.

Universaalne klahvpill
Teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja Risto Lehiste on vastuseks koguduse järelepärimisele kirjutanud, et «muuseumi hinnangul on tegemist instrumendiga, millel kindlasti on oma kultuurilooline väärtus». Õigeks peab ta pill korda teha ja kasutusele võtta praktilise muusikainstrumendina.
Anneli Klaus ütleb: «Tore oleks, kui muusikainstrumendid ikka töötaksid. Sellest harmooniumist tuleb uhke pill.» Orelite remondiga tegeleva Toomas Mäevälja hinnangul on kahe manuaaliga harmooniumid meil tänapäeval üsna haruldased, kuigi möödunud sajandi keskpaigani oli harmoonium levinuim ja universaalseim klahvpill kabelites, koolides ja kodudes, sest selle hind oli taskukohane ja häälestus stabiilne.
Harmooniumil oli veel mitu eelist klaveri ja oreli ees, talle kui soolopillile on kirjutatud ka kontsertrepertuaari, aga talle saab üle kanda palju oreli- ja klaverirepertuaari, mis kõlab mängides pehmemalt ja intiimsemalt.
Harmooniumi patenteeris 1842. aastal prantslane Alexandre Debain.  
Rita Puidet