Vanade hoonete tulevik on Issanda käes

Rõngu ja Vastseliina kogudus plaanivad laiendada tehtavad tööd, ikka Jumala ja inimeste heaks.

Muinsuskaitse koduleheküljelt internetist võis lugeda, et selle aasta kinnismälestiste avarii-restaureerimistööde alaeelarvest on eraldatud raha Rõngu kirikumõisa aida katuse restaureerimiseks ja Vastseliina pastoraadi aida eritingimuste ja katuse projekteerimistöödeks.

Rõngu

Raha rahaks, küsisin õpetaja Andres Aastelt ja Toivo Hollolt hoopiski, mis kogudusel plaanis. Õpetaja Aaste võttis selgitada, et 19. saj II poolel oli Rõngu tänu linakasvatusele rikas piirkond ja talud vajasid ka laoruume ehk siis aitu. Nii neid tol ajal ümbruskonda ehitati, ka kirikumõisa. Kui paljudele taluaitadele on nüüdseks tehtud juurdeehitusi, siis kogudusele kuuluv ait on säilinud esialgsel kujul ja on ilus hoone.

Et pastoraadihoone on väike, võttis koguduse juhatuse esimees Priit Laineste oma südameasjaks vana aida. Tänu muinsuskaitseameti vastutulelikkusele on küsimus number üks ehk katusetööd alanud, edasised tööd sõltuvad juba majanduslikest võimalustest. Ühes on õpetaja Aaste kindel: sisetöödel tuleb kasutada lupja, mitte tsementi, ja üldse vanu püsivaid materjale.

Peaküsimuse, mis remonditud hoones tegema hakatakse, jätab õpetaja lahtiseks. «Tulevik on Issanda käes, meile on antud mõistus hoonele kasutus leida,» lausub Aaste. Mõtteis mõlgub tuua pastoraadist siia pühapäevakool, pidada väiksemamahulisi konverentse, kasutada ruumi talvekirikuna, ka laopinda oleks tarvis.

Esialgu on veel palju teha, lahendada kütmise, niiskuse, temperatuuri kõikumise küsimus – need on asjatundjate selgitada. «Parim lahendus on Jumala käes,» on õpetaja kindel.

Vastseliina

Kagu-Eestisse piiri lähedale jääva Vastseliina koguduse kaks aita on Rõngu omast sajandi jagu vanemad, ehitatud 18. sajandi II poolel. 1772 valmis uus kivikirik, siis ehitati ka vana puukiriku asemele pastoraat ja selle juurde kaks aita. Praegu kasutab neid veel kenasid hooneid hooldekodu, ent endiselt jätkates ei ole neil muinsuskaitse all olevatel hoonetel elulootust.

Toivo Hollo sõnul teinud küla mõne aasta eest muinsuskaitsele ettepaneku ehitada sinna külakeskus, kuid ettevõtmine jäänud vastuolude tõttu soiku. Möödunud aasta sügisel aga kaeti valla ja muinsuskaitse abiga hooned avarii korras koormakile ja vana eterniidiga, sel aastal tehakse eritingimuste ja katuse projekt.

Õpetaja ei saa jätta väljendamata heameelt koostöö üle kohaliku muinsuskaitseinspektoriga, kes küll jaanuaris lapsepuhkusele läks, ja praeguse vallavanemaga. «Minu hinnang on 5+,» ei ole õpetaja Hollo kiitusega kitsi. Vallavanem Raul Tohv on ka koguduse juhatuse liige. «Täpsemalt oli juba enne koguduse juhatuses ja siis sai vallavanemaks,» rõhutab Hollo.

Õpetaja Hollogi rõõmustab ennekõike, et vanad hooned säilitatakse, visioon nende edasisest otstarbest terendab alles kauguses, aga kindlasti aitavad korras hooned kaasa külaelu edendamisele.

Rita Puidet