Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Valude vaigistamiseks – vaimsust!

20.05.2009 | | Rubriik: Teoloogilist

Tänapäeva inimene teab, et mitmed tema tervisehäired ja hädad on seotud hingelise olukorraga. Inimene on terviklik olend. Ihu ja hing kuuluvad kokku ja kui ühel on paha olla, siis kannatab ka teine.
Nn psühhosomaatilisi haigusi on põhjalikult uuritud ja nende ravimiseks mitmesuguseid meetodeid välja töötatud. Selle juures peaks aga tulema vaatluse alla veel üks erinev dimensioon, nimelt kristlase vaim, mis saab jõudu Jumala Vaimult. Prantsuse arst Jean-Pierre Bénezech on sel teemal kirjutanud raamatu ja andnud intervjuusid.
Dr Bénezech on krooniliste valude (peavalud, reuma, lendva jne) eriteadlane ja veendunud kristlane. Ta tuletab meelde, et Jeesus tegi terveks füüsiliselt ja vaimselt. Ka tänapäeva inimesel oleks vaja sellist kahedimensioonilist ravi. Kümmekond aastat tagasi tehti Ameerika Ühendriikides ringküsitlus, millest selgus, et kaks kolmandikku patsientidest sooviks nende vaimsete tarvete arvessevõtmist.
Teistes riikides oleksid sellise küsitluse tulemused kindlasti erinevad. Igal juhul tuleb need kaks tasandit lahus hoida. Arst peab pidama oma arstiametit ja mitte jumalasõna kuulutama. Aga dr Bénezech arvab, et kui patsient ise oma vaimsetest probleemidest rääkida tahab, siis ei tohiks teda takistada ja siin peaks arst julgema talle nõu anda.
Jeesuse käitumine näitab, kuidas arst peaks patsiente kohtlema. Ta sisendab neile juba algusest peale usaldust ja seejärel äratab neis endis peituvat dünamismi. «Haige peab aru saama, et ta kannab endas vahendeid oma elujärje parandamiseks.»
Valude vastu aitab ka palve. Seda usub enamik kristlasi. Aga kui keegi võtab palvet kui maagilist abinõu, siis on tulemused keskpärased. Tähtis on suhe Jumalaga, mis muudab suhtumise oludesse ja hädadesse. Kui me mõtleme, et Jumal armastab meid ja annab meile jõudu kõiki valusid välja kannatada ja et meie valudel on veel mingi ülesanne, siis muutub kogu katsumus talutavaks.
Peab õppima valusid vastu võtma ja samas teadma, et elu läheb edasi. Haige, kes «mäletseb» oma õnnetust ja süüdistab pidevalt iseennast, Jumalat, arsti või maailmakorda, on jooksnud kannatuste ummikusse.
Dr Bénezech rõhutab siin andestuse mõistet. Inimene, kes oma valu ei aktsepteeri, kannab viha enamasti iseenda või, nagu me juba märkisime, Jumala või kellegi muu vastu. Ta ei suuda tekkinud olukorda andestada. «Ja mida vähem inimene andestab, seda ägedam on tema valu.» Andestus aitab ka võita depressiooni, ta seab hävituslikele mõtetele piirid ja avab tee tuleviku suunas.
Tehniline arstiabi on kindlasti vajalik, kuid dr Bénezech arvab, et sügavam järelemõtlemine oma hädade üle võib viia uutele eluteedele. Paljud kristlased on veendunud, et arstil on õigus. Aga ma kujutan ette, et ateist, kes minu lugu loeks, kratsiks kukalt…

Fanny de Sivers

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)