Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Valmis Ruhnu kalmistu hoolduskava

08.01.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
ruhnukalmistu

Ruhnu kalmistule on iseloomulikud katusristid.Kätlin Liimets

Kahe aasta jooksul valmis suurepärane uurimismaterjal Ruhnu kalmistu ajaloost ja taimestiku olukorrast koos ettepanekutega kalmistu korrastamiseks.

Detsembris esitles maaülikooli dotsent Mari Nõmmela koos üliõpilaste Ülle Jõgari ja Sten Juurega Ruhnu kalmistu hoolduskava. Töörühma kuulusid veel ka maaülikooli üliõpilased Henri Sainast ja Kätlin Umal.
Selliseid kompleksseid tegevuskavu, kus kajastuvad kohaliku kalmistu matusekultuuriga seotud väärtused ja taimestiku analüüs ning ettepanekud kalmistu korrastamiseks ja paremaks eksponeerimiseks, on Eestis koostatud vaid seitsme kalmistu kohta.
Tudengite grupp koos juhendaja Mari Nõmmelaga viibis Ruhnus kahel korral. Visiitide raames hinnati ning mõõdistati säilinud katusristid ja hauakivid, märgistati kalmistu rajad, määrati puude ja taimestiku seisund. Uurimistööle annab erilise väärtuse lisatud arhiivimaterjal.
Töö tulemusel koostati hoolduskava. Tähistada tuleks kirikuaed ja kolmesaja-aastane tamm, ajalooliste isikute (pastorid G. M. Elephandt, A. F. Drejer ja H. Rein, majakavaht A. Palkin, tundmatu sõdur) kalmud, malm- ja sepisristid. Taastamist vajab ka kirikuesine kivitee. Korrastada tuleb samuti n-ö unustatud hauakünkad.
Põhjalik analüüs koostati kalmistu taimestikust ja puude seisundist. Kuigi viimastel aastatel on kalmistul regulaarselt tegeldud võsaraie ja niitmisega, on kirikuaia taga lokkav võsa läbi murdnud isegi kalmistu kiviaiast.
Jaanuaris esitatakse konkreetne 2020. a tegevuskava muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. Kindlasti tuleb taastada osa katusriste, restaureerida hauakivid. Töörühma ettepanekul on kavas kalmistu lõunapoolses osas märgistada ajalooliste ristidega rannarootslaste kalmistuala.
Kuna suviti külastab Ruhnu saart kuni viis tuhat turisti, siis on kavas juba järgmiseks suveks üles seada kalmistu plaan koos sinna maetud ajalooliste isikute tutvustusega. Turistid vajavad ka rattahoidlat, milleks praegu kasutatakse kalmistu kiviaeda. Kalmistu korrashoid eeldab kohaliku kalmistu kasutamise eeskirja koostamist.
Uurimismaterjal valmis tänu Ruhnu koguduse, kohaliku omaalgatuse programmi ja Ruhnu vallavalitsuse toetusele.
Jaan Urvet,
Ruhnu Püha Magdaleena koguduse juhatuse esimees

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)