Valminud on diakoonia arengukava

Diakooniat on EELK seadustes ja dokumentides käsitletud suhteliselt vähe. Aastal 2004 vastu võetud EELK põhikiri arvab diakoonia siiski kiriku põhiülesannete hulka (1. peatükk § 3). Tänaseks on valmis saanud ja kirikuvalitsus heaks kiitnud «EELK diakoonia arengukava 2007–2012».

Arengukava koostamise peamiseks eestvedajaks oli mag Aarno Lahtinen Soomest, kes töötas aastatel 2004–2006 konsistooriumis diakoonia projektijuhina. Arengukavas on välja toodud diakoonia lähtekohad (Piiblis, kirikus ja teoloogias), sotsiaalsed suundumised (nt tervis, tööhõive, elatustase) ning diakoonia hetkeolukorra valupunktid. Lisaks esitab arengukava diakooniatöö missiooni, eesmärgi, ülesande ja visiooni aastateks 2007–2012.

Arengukavas käsitletakse diakooniat kui teenimist, mis keskendub inimese aitamisele eelkõige tema elu kriisiolukordades. See hõlmab inimese aitamist ka siis, kui ta kannatab ülekohtu, alanduse ja vägivalla all. Kui kriis jätkub, peab jätkuma ka abi. Sellest tulenevad diakoonia korraldamise vormid.

Kirik peab kandma hoolt selle eest, et kogudused oleksid teadlikud oma diakoonilisest ülesandest ja muudaksid selle oma tegevuse orgaaniliseks osaks. Ainult siis, kui kirik seda ülesannet tõsiselt võtab, võib oodata ühiskonna lugupidamist nii diakoonia kui ka kiriku enese vastu.

«Tegemist ei ole formaalse dokumendiga, vaid selge ettekujutusega sellest, kuidas olla diakooniline kogudus,» selgitab Usuteaduse Instituudi (UI) diakooniaosakonna projektijuht Vaike Salveste ning lisab, et igal koguduseliikmel on selles oma ülesanne.

Koguduste diakooniatöö kätkeb endas tavaliselt kodu- ja hooldekodukülastusi, eakate sünnipäevalaste õnnitlemist, hingehoidu ja humanitaarabi (kasutatud rõivad jms) jagamist. Mõnes koguduses pakutakse ka supiköögi-teenust, transporti haigetele/puuetega inimestele, õigusalast nõustamist, ohvriabi, päevahoidu lastele ning invatarvete laenutust.

Eriti hästi edenevateks töösuundadeks peetakse tegelemist eakatega, hingehoiuga seonduvat tegevust ja kodukülastusi. Mitmes koguduses on tavaline nn loomulik diakoonia – koguduseliikmete ja naabrite vastastikune abistamine.

Konsistooriumi diakooniasekretäri Kadri Kesküla sõnul on diakoonia arengukava tulemuseks tööprotsessile, mille käigus uuriti ja analüüsiti Eesti ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku olukorda sotsiaaltöö ning diakoonia vallas. «Loodan, et diakoonia arengukava on saanud dokumendiks, mis aitab koguduse töötegijatel tegevussuundi seada ja annab innustust tegutsemiseks,» lisab Kesküla optimistlikult.

• Regulaarset organiseeritud diakooniatööd tehakse ligikaudu 70 koguduses.

• Spetsialiseerunud asutusi on nende koguduste juures viis: Saaremaal Kuressaare linna lastevarjupaik Laurits, Kärdlas Hiiumaa diakooniakeskus, Räpinas koguduse hooldekodu, Tallinnas Peeteli kiriku sotsiaalkeskus ja Viljandis Pauluse koguduse diakooniamajas töötav lastevarjupaik.

• Oma diakooniamaja, -punkt või jaam on lisaks veel 6 koguduse juures: Kärdlas, Kuressaares, Märjamaal, Pärnus, Räpinas ja Valgas.

• MTÜ Rakvere Diakooniakeskus tegutseb omamata otsest sidet kohaliku kogudusega.

• Tallinna Diakooniahaigla loodi 2002. a EELK Konsistooriumi ja Diakooniakeskuse poolt.

28. aprillil peetakse Tallinnas diakoonia arengukava tutvustav konverents (lähem info Kadri Kesküla, tel 5664 9745).

Allikas: EELK diakoonia arengukava