Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Valitud teenima Jaani ja Eliisabeti kogudust

16.03.2005 | | Rubriik: Kirikuelu

Viljandi Jaani ja Pärnu Eliisabeti kogudus on valinud endale õpetajad – Marko Tiituse ja Enn Auksmanni. Sel puhul teeb Eesti Kirik kahe mehega intervjuu.


Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann.

Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus.

Miks otsustasid kandideerida õpetaja kohale ja milline on varasem eelteadmine sellest kogudusest?

Marko Tiitus: Ettepanek kandideerida tuli koguduse juhatuselt ja mõnelt töötegijalt. Eelteadmised Viljandi Jaanist peaaegu puudusid. Teadsin, et tegemist on suhteliselt aktiivse linnakogudusega.

Kuid alustan n-ö puhtalt leheküljelt, selles on ilmselt nii võlu kui ka riski. Loomulikult pidasin nõu oma perekonnaga ja palusin, et Jumal annaks mulle tarkust teha õige otsus. Teisalt tunnen endas juba mõnda aega valmisolekut uuteks ülesanneteks või väljakutseteks.

Juuru kogudusel läheb praegu minu meelest üsna hästi, meeskond on tugev ja koostöö kohalikul tasandil hea. Minu jaoks on tähtis, et ma ei jäta endast maha intriigidest lõhenenud või kiratsevat kogudust, vaid niisuguse, millest mu järeltulijal saab palju rõõmu olema. Teatepulka peab oskama õigel hetkel edasi anda. Usun, et praegu on see hetk tulnud.

Enn Auksmann: Olen teeninud Pärnu Eliisabeti kogudust abiõpetajana alates 2004. aasta juulist. Pärast peapiiskopiks valitud Andres Põderi vabastamist siinse õpetaja ametikohalt olen olnud Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja kohusetäitja. Seega oli koguduse õpetaja kohale kandideerimine loomulik.

Kuigi pool aastat on lühike aeg, olen siiski Pärnu Eliisabeti kogudust mingil määral tundma õppinud – kahtlemata on siinkohal abiks varasemad aastatepikkused kogemused mitme koguduse teenimisel.

Pärnu Eliisabeti kogudusega seob veidi ka see, et olen Pärnus sündinud ja juba lapsepõlves aeg-ajalt Eliisabeti kiriku uksest sisse astunud. Tõsi, kuna ma ei ole pärit kristlikust perest, piirdusid kokkupuuted enamasti põgusa uudistamisega.

Millised on Sinu prioriteedid uue koguduse töös?

Marko Tiitus: Minu jaoks ei tähenda koguduse vahetamine «tööandja» vahetumist – minu vaimulik ema on Eesti luteri kirik ja veelgi laiemalt Kristuse kirik. Selles mõttes prioriteedid ei muutu.

Tahan teenida kogudust vastavalt ordinatsioonil antud ametivandele ja nende talentidega, mis Jumal mulle on andnud. Püüan vältida killustumist ja ise-kõige-ära-teha-püüdmist ning usaldada ja kaasata maksimaalselt töötegijaid ja koguduseliikmeid. Ennekõike tuleb mul kogudusse sisse elada ning saada sina peale koguduse ingliga (tema vaimsuse ja eripäraga, tugevate ja nõrkade külgedega).

Püüan hoiduda lõhkumast seda, mida enne mind on ehitatud. Mida ma ise teisiti teeksin ja kuhu rõhud asetaksin, saan öelda ehk mõne kuu või isegi aasta möödudes. Küll tundub mulle, et hetkel on Viljandi Jaani koguduses kõige tähtsam säilitada ja ka taastada koguduse ühtsus.

Koda, mis on isekeskis riius, ei püsi, kasvamisest või arengust rääkimata. Kõik algab ju omavahelisest suhtlemisest – on oluline, et inimesed ei klaariks omavahelisi arusaamatusi ajaleheveergudel või internetikommentaarides, vaid saaksid kokku ja räägiksid üksteisega.

Enn Auksmann: Pärnu Eliisabeti kogudus on suur ja elav. Koguduse õpetaja elu on väga töine ja seetõttu tuleb nii enda kui ka koguduseliikmetega tõsiselt aru pidada selle üle, mis on võimalik ja mis mitte.

Minu prioriteetideks vaimuliku ametis on olnud alati ja jäävad jätkuvalt jumalateenistusliku ja sakramentaalse elu süvendamine ning inimestega suhtlemine, nende saatmine eluteel sünnist surmani. Seega pean oluliseks pidada jumalateenistusi, piiblitunde, palvusi jmt ning külastada inimesi ja suhelda hingehoidlikult. Tähtis on, et inimesed tajuksid – kogudus ja õpetaja on olemas nende jaoks, teisalt aga, et nemad ise ongi kirik ja kogudus.

Kahtlemata on üha vajalikum küsida ka selle järele, kuidas jõuda nende inimesteni, kes peaaegu ei puutugi kogudusega kokku. Võin tuua ühe näite: oleme harjunud mõtlema, et eestlased on «jõuluusku». Samas osales näiteks Pärnu inimestest jõulujumalateenistustel Eliisabeti kirikus maksimaalselt neli protsenti. Minu jaoks on see väga mõtlemapanev. Kus on ülejäänud 96 protsenti – kõlab nagu pahupidi pööratud tähendamissõna kadunud lambast…

Kas Sinu abikaasa osaleb kogudusetöös ja kui, siis millistes lõikudes?

Marko Tiitus: Vara öelda. Niisugust institutsiooni või ametikohta nagu «õpetajaproua» meie kirikus ei ole. Muidugi loodan, et abikaasa leiab uues koguduses endale koha vastavalt oma võimetele ja isikupärale.

Enn Auksmann: Minu abikaasa põhiroll kogudusetöös on kõikjal seisnenud peaasjalikult inimestega suhtlemises – mõnes mõttes lausa teatud «vahendustegevuses» koguduseliikmete ja õpetaja vahel. Küllap see jätkub Pärnuski – mõnes mõttes on see hingehoidja roll. Konkreetselt osaleb mu abikaasa kogudusetöös laulukoori liikmena. Varasemates kogudustes on ta alati tegelenud ka pühapäevakooliga, kuid sellest tööst ta praegu puhkab.

Mida pead vaimulikuna ja kiriku töötegijana oma tugevamateks külgedeks?

Marko Tiitus: Analüüsivõimet ja otsivat vaimu. Ilmselt ka teatud maksimalismi – mulle ei meeldi asju teha poolikult, vähese pühendumusega. Pean oma tugevuseks ka mitmekülgset töökogemust EELKs: olen olnud kiriku kojamees, kirikumees, pühapäevakooli õpetaja, organist, juhatuse esimees, õppejõud.

Usun, et suudan mõista erinevate tasandite koostoimimise vajalikkust ega vaata kogudusele üksnes kirikhärra mätta otsast. Olen tänulik pere, sõprade ja heade õpetajate eest –  kõige ängistavam on tunda end kirikus üksikuna.

Enn Auksmann: Olen väga rõõmus ja Jumalale tänulik selle eest, et Ta on mind eriti Hiiumaa-aastate jooksul õpetanud õppima. Mõistma, et kõige olulisema oleme saanud kingitusena Jumalalt ja eelnevatelt põlvkondadelt – et me ei saa oma tööd rajada mitte isiklikule tublidusele ega mingisugustele üha uutele ega «järjest parematele» aktsioonidele või leiutistele, vaid sellele, mille on meile pärandanud lugematute inimpõlvede elutarkus ja -kogemused.

Ora et labora – see ongi kogu kunst ja tuleviku võti. Konkreetsemalt öeldes pean oma tugevuseks ühelt poolt seda, et olen õppinud hindama jumalateenistuse, palve, Jumala sõna ja sakramentide ammendamatut rikkust, teisalt aga seda, et mulle pakub rõõmu ja hingetuge inimestega suhtlemine. Ma ei taha olla kirikhärra või kirikuametnik, vaid Jumala ja kaasinimeste teenija. Loodan, et Jumala abiga õnnestub see aasta-aastalt paremini ning mul on võimalik ka tehtud vigu parandada.

Millist lisaväärtust pakub Sinu jaoks Viljandi/Pärnu?

Marko Tiitus: Vanalinn, Kultuuriakadeemia, Viljandi Folk. Lisaväärtust näen ennekõike kohalikust kultuurielust osasaamises.

Enn Auksmann: Pärnusse kolimise põhjuseks oli meie pere jaoks vajadus leida sobiv kool poeg Johannesele, kellel on diagnoositud Aspergeri sündroom. Pärnus on taoline kool olemas, kusjuures eriti teeb mulle rõõmu, et selles koolis õpetatakse paralleelselt nii tavavõimetega kui ka erivajadustega lapsi, pakkudes seega mõlemale võimalust õppida elama ühiskonnas, mis on mitmekesine ja eritahuline. Johannesel on läinud väga hästi – nii hästi, et ta on lausa kooli autahvlil.

Minule isiklikult peaks Pärnu olema lähedane sünnilinnana ja lapsepõlvemälestuste kaudu, kuid siinkohal pean siiski tõdema, et praegusel hetkel on minu süda vähemalt sama tugevalt seotud Hiiumaaga. Aga vabandus on olemas: üks haru meie Pärnu suguvõsast ongi pärit Hiiumaalt.

Mari Paenurm

Koguduse õpetaja ametikoha täitmine

  • Koguduse õpetaja on koguduse vaimulik juht ja karjane. Koguduse õpetaja ametis saab olla ainult preestriks ordineeritud vaimulik. Tema õigused ja kohustused sätestatakse kirikuseaduses.
  • Koguduse õpetaja kinnitab ametisse ja vabastab ametist konsistoorium kirikuseaduses sätestatud korras.
    Allikas: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku põhikiri
  • Koha vabanemise ja kandidaatide sooviavalduste esitamise tähtaja teeb koguduse juhatus teatavaks ajalehes «Eesti Kirik».
  • Vakantseks kuulutatud koguduse õpetaja ametikohale on õigus kandideerida täisõigusega õpetajatel ja õpetajaameti kandidaatidel.
  • Kandideerija esitab kirjaliku sooviavalduse koguduse juhatuse kaudu nõukogule. Sooviavaldusele lisab kandideerija oma elulookirjelduse koos senise teenistuskäigu ja EELK-s tehtud töö ülevaatega.
  • Kandidaatide sooviavalduste esitamise tähtaja möödumisel saadab koguduse nõukogu kandidaatide nimekirja praosti kaudu peapiiskopile, kes esitab kandidaadid konsistooriumile kandideerimise loa saamiseks.
    Allikas: EELK seadlus EELK koguduse õpetaja ametikoha täitmise kohta

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)