Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Välis-Eesti kirik sai uue peapiiskopi

22.06.2007 | | Rubriik: Kirikuelu

10. juunil seadis peapiiskop Andres Põder Toronto Vana-Andrese kirikus Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskopi ametisse dr Andres Tauli.

Ühispilt Toronto Vana-Andrese kirikus pärast jumalateenistust.
Ühispilt Toronto Vana-Andrese kirikus pärast jumalateenistust.

Imeliselt kaunis oli Torontos see pühapäev. Ilm oli ideaalne ning umbes pool tuhat eestlast lähedalt ja kaugelt täitsid ruumika kiriku just sobivalt. Vana-Andrese kirik on ehitatud 19. sajandi lõpul šoti presbüterlaste koguduse tarbeks. Aastast 1952 on selle kiriku kasutajateks läti ja eesti luterlik kogudus ja sel on eriline koht Välis-Eesti kiriku elus.

Siin on toimunud paljud suurpäevad, siin õnnistati ametisse peapiiskop Udo Petersoo ja saadeti ka viimsele teele.

Viimasesse aastasse mahtus leinaaeg, peapiiskopi valimiste väljakuulutamine ning kandidaatide esitamine ja lõpuks valimisprotseduur.

Kodu-Eestis tuleb kirikukogu kokku kaks korda aastas ja otsused tehakse hääletamise teel. Välis-Eesti kogudused asuvad laialipillatuna kolmel kontinendil ja nõnda toimub kirikukogu töö kirja teel.

Pidupäevad ongi võimaluseks kohata kaasmaalasi. Seda jumalateenistust oli suure hoolega valmistatud ja heaks kordaminekuks sai trükitud ilus laululeht, mille kaant kaunistas värviline Lutheri roos kui luterliku kiriku sümbol.

Pidulikus rivis

Pidulik protsessioon seati valmis kiriku saalis. Kirikus võttis meid vastu organist Lembit Avessoni pidulik avamäng. Protsessiooniristi kandis Vancouveri koguduse õpetaja ja Kanada praostkonna abipraost Walter Johanson. Tema järel tulid skaudid küünaldega. Piibli tõi pastor loci Kalle Kadakas, kirikukogu otsuse peapiiskopi valimise kohta konsistooriumi abipresident Peeter A. Põldre.

Järgnesid Kanada praostkonna vikaarõpetaja Marek Roots, õpetaja Ants Tooming Kolga-Jaanist, Läti luterliku koguduse õpetaja Ilze Eward Kuplens, Portlandi, San Francisco ja Seattle’i koguduse õpetaja Hendrik Laur, Mi-chigan-Detroiti õpetaja Kersti Kimmel, õpetaja Endel Ulp, Montreali ning Ottawa koguduse õpetaja Heino Laaneots, Toronto baptistikoguduse pastor Jüri Puusaag ja Kanada praost Hannes Aasa.

Protsessiooni järgmise osa moodustasid konsistooriumi uued liikmed Naani Holsmer, Virge James, Tõnis Laar ja Göteborgi koguduse õpetaja Jaak Reesalu. Nende järel kandis peapiiskopi ametiristi E.E.L.K. vastne assessor, Tartu praostkonna praost Joel Luhamets, piiskopimantlit USA I praostkonna praost Thomas Vaga, mitrat EELK assessor Lääne praost Tiit Salumäe (kes praegu teenib E.E.L.K. kogudusi USAs) ja piiskopisaua assessor emeriitpraost Tiit Tralla.

Peapiiskop electus Andres Taul oli riietatud albasse. Piduliku protsessiooni lõpetasid Kanada anglikaani kiriku Toronto piiskopkonna abipiiskop Michael H. H. Bedford-Jones ja viimasena ametisse pühitseja EELK peapiiskop Andres Põder.

Jumalateenistus – sõna ja sakrament

Jumalateenistus algas meie kiriku hümniga «Üks kindel linn ja varjupaik». Altarisse astus peapiiskop Põder ja pidas pühitsemiskõne, milles rõhutas piiskopiameti suurt vastutust ja sellega kaasas käivaid kohustusi.

Seejärel luges Peeter Põldre ette kirikukogu otsuse Andres Tauli valimise kohta peapiiskopiks ja konsistooriumi peasekretär Ivar Nippak kirikukogu otsuse konsistooriumi liikmete valimise kohta. Kirikukogu oli kinnitanud kõik Andres Tauli poolt esitatud kandidaadid.

Enne pihitalitust laulis Estonia koor Margit Viia-Maiste juhatusel ja solist Jaan Medri Nõo koguduse õpetaja Mart Jaansoni selleks päevaks kirjutatud heliteose «Kiida, mu hing» (Ps 103). Pihi pidas praost Hannes Aasa, kõneldes nii eesti kui inglise keeles.

Pastor loci Kalle Kadakas jätkas algusliturgias ja pühakirja tekstid luges praost Vaga. Jutluseks astus kantslisse peapiiskop electus. Pühale Andreasele pühitsetud kirik on ehitatud nii, et kantsel asub otse altari kohal, väljendades sellega jutluse ja jumalasõna erilist tähtsuse koguduse jaoks.

Temale omase elavusega selgitas Taul Luuka evangeeliumi 12:49–50 alusel, millised on Jumala ootused koguduse elu kohta tänapäeval. Ta rääkis, et kord oli küsitud tuntud teoloogilt Karl Barthilt, kuidas ta iseloomustab tänapäeva Euroopa kristlust. See on nagu pooltühjade kummidega auto, edasi läheb, aga vaevaliselt, oli teoloog vastanud. Meie ülesanne on panna kummidesse rohkem õhku.

Pärast jutlust laulis Peetri koguduse naisansambel Helin Margit Viia-Maiste juhatusel tuntud laulu «Pühapäeva hommik» ja juhatas sellega sisse kõige pidulikuma osa jumalateenistusest.

Pühitsemine ja läkitamine

Altarisse läksid peapiiskop Andres Põder, piiskop Michael H. H. Bedford-Jones, praostid Vaga ja Tralla. Altari ette astus valitud peapiiskop. Pühitsemises oli järgitud sama liturgilist korda, mis töötati välja Andres Põderi ametisse pühitsemiseks. Pühitseja küsimuste ja pühitsetava vastuste vahele loeti seatud piiblitekste. Pühitsemise ja käte pealepanemisega anti edasi ülemkarjase amet.

Andres Põder ütles: «Meelevallaga, mille Kristuse kirik on Jumala tahtel meile andnud, pühitseme sind, Andres Taul, piiskopiks ja seame sind peapiiskopi ametisse kuni Eesti luterlike kirikute ühinemiseni Jumala Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel.»

Praostid Vaga ja Tralla riietasid Andres Tauli piiskopimantlisse. Must tammelehetikandiga piiskopimantel, sinine lai vöö ja valge alba moodustasid kauni kooskõlana eesti rahvusvärvid. Andres Põder pani talle kaela kuldse piiskopiristi, andis mitra ja lõpuks piiskopisaua, mille oli valmistanud skaudijuht Jaan Lepp spetsiaalselt Andres Taulile.

Võimas Toronto ühendkoor Asta Ballstadti juhatusel, kuhu oli liitunud Peetri koguduse Cantate Domino Vana-Andrese koor, laulis seejärel osa Urmas Sisaski Eesti missast «Sanctus».

Uus peapiiskop võttis oma esimese talitusena ette õnnistada ametisse valitud konsistoorium. Konsistooriumi liikmed pidid vastama kolmele küsimusele, mis puudutas nende tööülesandeid. Et eelmisel päeval olid EELK ja E.E.L.K. peapiiskopid alla kirjutanud deklaratsioonile, kus väljendavad soovi liikuda nähtava ühtsuse poole, esitas Andres Taul konsistooriumi liikmetele küsimuse: «Kas tahate ka armastada Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut ja meeles pidada meie ühtset algust – et meie oleme Eesti vaba rahvakirik? Kas tahate töötada ja palvetada nähtava ühtsuse saavutamiseks, et Kristuse sõna ja palve, et «nad oleksid üks» võiks ka meie kohta täide minna?»

Üle kiriku kõlas julge ja üksmeelne vastus: «Jah, Jumala abiga.» Tööülesannete tõttu puudus valitud koosseisust ainult praost Uudo Tari. Kirikupalve ja traditsioonilise palve kodumaa eest pidas Tiit Salumäe.

Armulaua pühitses peapiiskop Taul, keda assisteeris õpetaja Roots. Armulauda jagati mitmes paigas kirikus ja nii said kõik osa Issanda ihu ja vere sakramendist. Oma esimese õnnistuse kogudusele andis ametisse õnnistatud Andres Taul ja lõpulauluks oli Roman Toi võimas kooriteos «Sind täname».

Pidupäeva juurde kuuluvad tervitused ja ühispilt

Kaks ja pool tundi väldanud jumalateenistus oli lõppenud, aga siiski jätkus veel aega, et teha ühispilt ja kuulata tervitust, mille oli saatnud Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. President pani kirikujuhile südamele: «Eesti luterlik kirik on vaba rahvakirik ning on seda aadet hoidnud nii kodumaal kui maapaos. Seda vaatamata kurjadele aegadele ja rasketele lahkumistele. Kirik on olnud vaimseks koduks, aidanud hoida ja koondada. Teinud tööd oma rahva heaks. See töö ei lõpe, vaid kestab edasi, sest läbi jumalasõna ja armastuse aitab kirik kogu Eestit paremaks muuta.»

Teisena kuulati Läti väliskiriku peapiiskopi Elmars Rozitise tervitust. Kui protsessioon kirikust võimsate Lembit Avessoni orelihelide saatel väljus, nägime sadu tänulikke ja õnnelikke inimesi. Nad ütlesid, et oli lõpmata ilus ja õnnistatud päev.

Eesti Maja – eestlaste kohtumispaik

Kutsutud külalistele jätkus päev veel pidulauas Toronto Eesti Maja Kristallsaalis. Kui oldi juba keha kinnitatud, siis kuulati suurt hulka tervitusi, mida sidus kokku sooja huumoriga Ivar Nippak.

Esimese tervituskõne pidas Eesti Vabariigi aukonsul Torontos Laas Leivat, teisena astus üles Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Avo Kittask. Kõnedes tuli ilmsiks Andres Tauli mitmekesine tegevus Välis-Eesti ühiskonna ja arvukate organisatsioonide heaks.

Õpetaja Kadakas luges ette Uku Masingu mõtiskluse «Piiskop», millega tervitas peapiiskoppi Rootsi ja enda poolt. Kodu-Eesti kiriku kingitusena andis peapiiskop Andres Põder üle Villem Grünthal-Ridala teose «Püha Rist», mis on väliskiriku peapiiskopile sobiv raamat: see on kristlik ja rahvuslik raamat.

Kirikute ühtsusele viidates ütles Põder, et tavaliselt palvetatakse piiskoppide eest eesnime järgi – nüüd võib Eesti kiriku peapiiskopi Andrese eest palvetades paluda korraga mõlema peapiiskopi eest.

Pikk päev oli jõudnud õhtusse. Andres Taul tänas veel südamlikult korraldajaid, oma peret ja kõiki kokkutulnuid ning ütles, et ta ei ole tavaliselt suur kõnede kuulaja, aga tänased sõnavõtud olid huvitavad.

Ilus ja unustamatu päev oli! Jumal hoidku ja kaitsku Andres Tauli, tema abikaasat, lapsi ja väikest tütrepoega Jaaku, kes pidas vapralt vastu kogu pika päeva!

Tiit Salumäe

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)