Esileht » Uudis » Esileht »

Valimiskogu koguneb presidenti valima

21.09.2016 | | Rubriik: Esileht

24. septembril kogunevad 101 riigikogu liiget ja 234 kohalike omavalitsuste esindajat Estonia teatrisse, et valida järgmiseks viieks aastaks Eestile uus president.

Riigikogu poolt said õiguse valimiskogus kandideerida Siim Kallas ja Mailis Reps. Lisaks on oodata, et kohapeal esitatakse valijameeste poolt Mart Helme, Alar Jõksi ja Marina Kaljuranna kandidatuur. Valituks osutumiseks peab kandidaat saama hääletusest osavõtnute enamuse toetuse. Kui see esimeses voorus ühelgi kandidaadil ei õnnestu, konkureerivad kaks enim hääli saanut teises voorus. Kui kumbki neist ka siis enamuse toetust ei saa, läheb presidendi valimise õigus taas riigikogule.

Kristlastest valijameeste ootused
Valijameeste nimekirjast võib leida ka mitmeid kirikuga seotud inimesi. Küsisime mõnelt neist, millest nad otsuse tegemisel lähtuvad.
Hageri koguduse õpetaja Jüri Vallsalu sõnul hääletab tema kui IRLi nimekirjas volikokku valitud saadik esimeses voorus selle erakonna kandidaadi poolt, teises voorus aga on mänguruum lahtine. President kui esindus­isik peaks Vallsalu hinnangul hoidma ühiskonnas esil oluliste väärtuste teemat, eriti mis puudutab perekonda. «Inimesed, kes arvavad, et väärtustel ei ole mingisugust tähendust, et kõik peavad olema võrdsed ja keegi ei tohi oma väärtusi esile tõsta, need minu käest häält ei saa,» kinnitab vaimulik.
Kadrina koguduse juhatuse esimees Jaanus Reisner kuulub samuti IRLi. Olles aga volikogusse valitud valimisliidu kaudu, lähtub ta oma otsuse tegemisel eelkõige kohaliku kogukonna eelistustest. Reisneri sõnul peaks president tähelepanu pöörama Eesti elu kitsaskohtadele. Üks neist on meie demograafiline olukord ja asustustiheduse probleem – kuidas toetada väikseid kogukondi, et elu ei koonduks ainult suurtesse linnadesse.
Teise prioriteedina tõstab valijamees esile mitte-eesti vähemusega seonduva. President peaks tema sõnul suutma leida lahendusi, kuidas kogukondi liita ja vastandumist vähendada. See on keeruline, ent meile kõigile äärmiselt tähtis ülesanne. Samuti oleks mõistagi oluline, et president esindaks Eestit väärikalt rahvusvahelisel tasandil, oleks korrektne igas oma väljenduses ning kannaks meie vaimset järjepidevust.
Võnnu koguduse õpetaja Urmas Paju aga kinnitab: «Saan lähtuda põhimõttest, et presidenti ei valita valimiskogule, vallale, erakonnale, ammugi siis minule endale. President valitakse Eesti riigile ja rahvale.» Ta rõhutab, et kuigi presidendil pole palju tegelikku võimu, ei saa alahinnata ka tema poolt täidetavate tseremoniaalsete ülesannete tähtsust.
Oluline on ka edasilükkava veto õigus seaduste vastuvõtmisel: «See küllap eeldab suutlikkust oma ideoloogilisest mullist välja vaadata ning teha, mis on õige ja hea.» Niisiis peaks president olema kogenud, veenev ja esinduslik isik ning kindlasti ka heade juriidiliste teadmistega.
Rain Soosaar

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)