Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Valimised ei ole kaugel

08.10.2014 | | Rubriik: Nädala ringvaade

See sai klaariks möödunud reedel. Kui koolis tunde andes õpetajate tuppa juhtusin, sisenes sinna särava päikesena Laine Randjärv, mõlemal käel šokolaadivaabaga kringel. Koolitatud lauluhäälel head õpetajate päeva soovides jättis ta pidupäevalauale koos suupärasega ka oma isikliku tervituskaardi. Ahah, reformikad panustavad magusale, kommenteeris keegi poolihääli. Kui mõni hetk hiljem delegatsioon sotsiaaldemokraatide fraktsioonist gümnaasiumi väisas, kaasas igale õpetajale punane pastapliiats ja rõõmusõnum pedagoogide palgatõusust, oli õpetajaskonnale asi selge – valimised on tulemas. Eriti hetke poliitilises kontekstis, kus valijaskonna ealist latti 16 aastale plaanitakse langetada, on üldhariduskool valimispropaganda korraldamiseks oluline platvorm.
Teinegi, sootuks teiseilmeline lähenevatele valimistele viitav sündmus jääb lähipäevadest meenutada. Esmaspäeval said Põltsamaal kokku peapiiskopikandidaadid. Avaliku debatina reklaamitud üritusele jõudis vähem kui poolsada huvilist – oluliselt vähem kui ma arvasin. Ettearvatust erinevaks kujunes ka koosviibimise üldine foon, kus erimeelsuste asemel jäi domineerima (vastaskandidaatide vahel) sõbralik küünarnukihoiak. Kuigi enamikul saalisviibijaist oli kirikukogusse mittekuuluvana kaasarääkimiseks vaid sõnaõigus, tabasin end mõttelt, et raske oleks oma otsust teha. Et kui vaid saaks võtta erinevatelt pürgijatelt parim ja liita ühisosaks! Aga nietzschelikku üliinimest ju ei ole olemas. Ja võib-olla ongi nii hea. Ehk toob see tõdemus lähemale arusaama, et ennekõike inimlikkust ja ligimeses iseenda nägemist on vaja meie kirikus ja ühiskonnas.
Liina Raudvassar

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)