Valijate taltsutamine vabadusega

Kui väga austatud õppjõud Marju Lepajõe taltsutas roomlasi, vähemasti annab selliseks tõlgenduseks võimaluse tema kirjutistest koosneva raamatu pealkiri, siis viimase nädala ühiskondlikke sündmusi jälgides tundub, et poliitikud taltsutasid valijaid. Minu küsimus on: mis hinnaga?

Kõigil vähemasti 16aastastel Eesti Vabariigi elanikel oli võimalus osaleda kohalike omavalitsuste valimistel. Oli eelhääletus, e-hääletus ja traditsiooniline kontakthääletus paberkandjal. Kui mitmetel varasematel valimistel olen eelistanud e-hääletust, siis möödunud pühapäeval võtsin pärast jumalateenistust ette vanamoodsal viisil osaleda kohalikel valimistel ehk jalutasin Tartu kesklinna valimistelki, et oma kodanikukohust täita. Mind huvitas ka, milline elu kulgeb telkide ümber, kuidas ja millisel määral veel tehakse kampaaniat. Tuleb märkida, et tehti. Kohati koguni väga tuliselt. Koroonaaja eelsele ajale kohaselt! Kõik toimus, justkui ei põlekski meie koroonavalgusfooris juba mõnda aega punane foorituli.

Haridussüsteemis toimuv ja koolide toimetulek pandeemiaga on sel õppeaastal mulle väga lähedale tulnud, kuna õpetan taas septembrist  gümnaasiumiastmes usundiõpetust. Minu suurim kahtlus kooliõpetajana oma panus anda oli võimalus, et koolid suunatakse jälle distantsõppele. Kolleegid julgustasid mind esimesel koolipäeval, et ole mureta, enne valimisi ei toimu midagi. Sel hetkel naersime sellise mõttearenduse üle. Tundub, et asjata. Olukorras, kui nüüdseks paljud õpetajad on saanud teate, et tema õpilastest keegi on koroonasse haigestunud, tundus siiani toiminud tegevusetus juba tükk aega arusaamatu ja segadusse ajav.

Veel suuremat nõutust (teisalt rõõmu, et viimaks ometi!) tekitas esmaspäeval, esimesel valimisjärgsel päeval meedias levinud uudis, milles haridusminister Liina Kersna teatas, et valitsus hakkab arutama koolides lihtsustatud karantiinikorra muutmist. Selline ajastus tekitab küsimuse, kas tõesti läheb täide minu elukogenud kolleegi ennustus, et poliitikud ootasid valimised ära, kehtestamata enne koroonapiiranguid. Et otsustamise aluseks pole see, kui palju inimesi nakatub ja milline on haiglate täituvus, vaid et saaks rahumeeli valimiskampaaniat teha ja mitte pahandada valijaid. Punane foorituli põleb juba tükk aega, reoveeanalüüsid heidutavad ja arstide sõnumid haiglate koroonaosakondade täitumisest on murettekitavad, ent valimiseelne aeg tuleb enne ilma piiranguteta üle elada, valijaid taltsutada piirangutevabadusega.

Kätlin Liimets