Esileht » Uudis » Uudised »

Valgust läbi paragrahvide näitab Kristus

22.09.2021 | | Rubriik: Uudised
Kirikukogu XXX koosseis lõpetas oma viieaastase tööperioodi. Kätlin Liimets.

Kirikukogu erakorraline kahepäevane 9. veebikoosolek 13.-14. septembril lõpetas kirikukogu XXX koosseisu töö.

Kaks kirikukogu üheksanda erakorralise koosoleku päeva olid sisukad ja töö suudeti efektiivselt toimides lõpetada ajaliselt varem, kui oli planeeritud. Päevad algasid ja lõppesid palvustega. Anname lehelugejatele põgusa ja valikulise ülevaate kirikukogu tööst. Muudetud põhikiri ja kirikuseadustik avaldatakse peatselt ka EELK kodulehel.

Esimene päev

Esimesel päeval olid päevakorras kaks põhikirja muutmise eelnõu. Redaktsioonilised parandused, et nimetus kirikukogu „koosolek“ asendada sõnaga „istungjärk“ ja konsistooriumi „koosolek“ sõnaga „istung“ ei leidnud toetust. Küll muutis kirikukogu põhikirja § 63, mille järgi peavad nüüd kogudused alates 1. novembrist (mis on kuupäev, mil kõik vastu võetud parandused kehtima hakkavad) äriühingus enamusosaluse omandamiseks taotlema konsistooriumist loa. Seni seda nõuet polnud.

Teise lugemiseni ja lõpphääletuseni jõudis rida kirikukogu XXX koosseisu erakorralisele 8. koosolekule esitatud kirikuseadustiku muutmise seaduse eelnõusid. Näiteks sõnastati teoloogiliselt korrektsemalt diakoni ameti sisu. Uus kirikuseadustiku 4. osa „Vaimulik amet“ 1. peatüki § 49 sõnastus on: „Diakoni ülesanne on teenida kogudust sõnalugemise, koguduse eestpalve juhtimise ja armulaua jagamisega, aidata kaasa koguduse õpetamises ja teha kristlikku hoolekandetööd.“

Täpsustati ka praosti ametiülesandeid. Üks suurematest muudatustest on see, et praostikandidaat ei pea olema sama praostkonna preester, näiteks võib ta olla sinodi nõusolekul EELK vikaarvaimulik, emerituuri siirdunud või teise praostkonna vaimulik. Seda eelkõige olukorras, kui oma praostkonnast kandidaati ei leita. Visiteerimine muutub piiskoppide ülesandeks ja lõpetatakse praosti õigus keelduda vaimuliku määramisest praostkonna koguduse abiõpetajaks, diakoniks või praostkonna vikaarvaimulikuks. Viimased võivad teenida ka koguduseõpetaja alluvuses.

Tallinna toomkoguduse õpetaja hakkab kiriku esindamisel ja peapiiskopi antud ülesandeid täites kandma ametinimetust toompraost ja sätestati, et vikaarvaimulikud peavad aasta jooksul vähemalt kümme jumalateenistust või talitust pidama. Suuremat arutelu tekitas päeva lõpus kirikukogu majandusnõukogu ja arengunõukogu lõpetamine kirikukogu nõukogudena, ent eelnõu võeti siiski vastu 36 poolthäälega (vastu 13 ja 4 erapooletut). Valdkondadega tegelemiseks moodustab vajadusel asjakohased komisjonid konsistoorium.

Teine päev

Kirikukogu esimese päeva lõpus ja teisel päeval tegeleti kirikuseadustiku majanduse, tegevuse kavandamise ja aruandluse, kiriku juhtimise ja muude sätetega seotud eelnõudega. Muudatused puudutasid kiriku varasid, eelarvet, makse, revideerimist, aruandlust ja muid küsimusi.

Kõigi muudatuste üldsuund oli ülereguleerimise ja bürokraatia vähendamine. Näiteks koguduse ajaloolise ja kunstilise väärtusega vara käitlemisel asja kasutuskõlbmatuks tunnistamiseks pole vaja eraldi akti, vaid piisab konsistooriumi otsusest. Eelarvet võib edaspidi ka tekkepõhiselt käsitleda lisaks senisele kassapõhisele. Uueks lähenemiseks on ka see, et lühendatakse kiriku- ja praostkonnakassa maksu tähtaja pikendamise taotluse esitamise tähtaega 20 päevalt viiele ning lõpetatakse EELK eelarvesse tasumata jäänud maksudelt viivise nõudmine.

Kui siiani on arengukava kogudustele kohustuslik olnud, siis edaspidi võib arengukava vajaduse üle otsustada koguduse nõukogu. Muude sätete all muudeti diasporaad puudutavas seadustikus mõiste „kuulutuspunkt“ „tugikoguduseks“ kuna kuulutuspunkt on välis-eestlaste võõras mõiste.

Suuremat arutelu pälvis autasude teema. Senine koostöömedal, mida on antud EELK välispartneritele, asetati püsivate autasude nimekirja. Ka sätestati, et kuldrist antakse ametitunnusena peapiiskopile ning piiskopile ja kuldristi kandmise õigust on võimalik edaspidi anda vaid preestri ordinatsiooniga vaimulikule. Senine sõnastus seda ei täpsustanud.

Peapiiskopi tänusõnad

Peapiiskop Viilma tänas teise päeva lõpus kirikukogu XXX koosseisu viieaastase tööperioodi eest: „Suur tänu kõigile kirikukogu liikmetele, kes olete osalenud kirikukogu töös, eriti selles koosseisus, kus on toimunud erakorralised kirikukogud erakorralises olukorras. Tegu on teatud mõttes ajaloolise kirikukogu koosseisuga, kes on pidanud kirikut juhtima ka ajal, mil toimus üleüldine globaalne halvatus koroonaviiruse leviku tõttu. Oleme piisava operatiivsusega oma jõud koondanud ja olnud piisavalt mobiilsed, et kirikukogu tööd jätkata.“

Tänusõnu jagus ka õigusreformikomisjonile, kes tegutses emeriitpeapiiskop Andres Põderi juhtimisel alates 2016. aastast, ja kirikukogu õiguskomisjonile (juhtis Urmas Arumäe), kus valmistati ette seaduseelnõud. „Seljataga on suur töö, kas see (sisse viidud seaduste muudatused – K.L.) viib meid paremasse tulevikku või vähem paremasse, seda näitab aeg. Valgust sellel teel, kus käime, ka läbi nende paragrahvide, näitab meile ikkagi Kristus, keda järgime,“ võttis peapiiskop kogu kirikukogu tööperioodi kokku. Uue koosseisuga kirikukogu koguneb esialgsetel andmetel 23.–24. novembril Tallinnas.

Kätlin Liimets

Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! (Rm 12:21)