Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Valguses ja Jumala armus

11.09.2002 | | Rubriik: Kirikuelu

Veel viis päeva on Jõhvi kultuurikeskuses vaadata II vaimulike kunstinäitus, millest võtab osa 15 kunstnikku 76 tööga.
Tänu pikaajalistele kogemustele teadis näituse kuraator Eva Jänes rohkemgi kunstiharrastajaist vaimulikke, kes oleksid võinud oma töid näitusel eksponeerida. «Mõni võttis ise minuga ühendust, kuna kuulutasin lehes mitu korda. Kunstnikunime Sauna-Ants teadsin juba varem, aga ei teadnud, kes on selle nime taga. Ka Mårten Andersson oli uustulnuk,» selgitas Eva Jänes, kelle meelest leidis näitus, mis avati kiriku misjoni- ja diakooniapäevade ajal, hea vastuvõtu.
«Vaimulikel on üks maailma tajumise tunnetus ja see loob näitusepiltide kaudu erilise atmosfääri. Koosluses tekib hoopis teine väärtus,» ütles Eva Jänes, kelle sõnul ei saanud näitus olla temaatiline. «Vaimulikud on tagasihoidlikud inimesed ja igaühe puhul oli tarvis veenmist, sisemistest tõrgetest ülesaamist.» Ka tuli inimestel näituse jaoks oma tööd kokku otsida, sest paljud pildid on ära kingitud.
Eneseväljenduse tee
Sauna-Ants ehk Ants Tooming (Kolga-Jaani koguduse õpetaja) esineb näitusel viie tööga, mis on kaduvväike osa tema poolt aastail 1987–1994 maalitud 154 tööst. Ants Toominga meelest asub tema parim töö («Õlleõhtu konvendis». Õli, 1991) korporatsiooni Fraternitas Liviensis Tallinna konvendis.
Soov ühel päeval maalimisega alustada küpses tal Komis sõjaväes teenides. Et ühel päeval maalimisest isu otsa sai, ei oska Ants Tooming muudmoodi seletada, kui toonase vaikiva ajastuga. «Ennast sai siis välja elada maalides, luuletades või sigatsedes,» ütles mees, kes valis enda jaoks esimese tee.
Peeter Paenurme, Tartu Maarja koguduse õpetaja linoollõige «Dr Martin Luther» (1983) on autori kingitusena ka Eesti Kiriku toimetuse seinal, aga ma polnud kunagi varem pööranud tähelepanu töö valmimise aastale. Peeter Paenurm oli Martin Lutherit linooli lõigates vaid 16aastane! Et hiljem töid sündinud pole, paneb ta kasvanud kriitikameele arvele.
Avo Kiire pliiatsijoonistus Kristusest ristipuul («Isa, anna neile andeks» 1999) on sündinud vajadusest. Pilt on nimelt tehtud Illuka talvekiriku jaoks. See ei ole kannatav sulane, pigem trotsiv ja väga julge pilguga Kristus. Autor nõustub, et siin on vastuolu pildi allkirja ja tegeliku sõnumiga ning väljendab kindlasti ka tema enda suhtumist. «Kristus minu pildil teab, miks ta ristil on. Ta nagu tahaks inimestelt vastust saada küsimusele: keda te arvate mind olevat,» ütleb Viru praost Avo Kiir, kelle esimesed joonistused valmisid olude sunnil Venemaa vangilaagris.
Näitusele jätku
Pastorite kunstinäituse bukletis kirjutab Eva Jänes: «Mida suurem on sakraalsus, seda väärtuslikum on elu.» Nii palju pühadust ühte suletud ruumi kogutuna on ülesehitavama loomuga, kui mistahes väljareklaamitud nn tervendavad pildid.
Kunstinäitus jättis tööde valikul ja eksponeerimisel väga sügava mulje: iga pilt pääses mõjule ja samas toetas teist.
Tööde valikust kõneldes ütles Eva Jänes, et tema jaoks olid kõik tööd omamoodi üllatuseks. «Näitus on üks tore sündmus ja seda ei saa nii võtta, et ah mis need vaimulikud maalivad. Asja muudab kunstiks kontekst,» arvab Eva Jänes, kes julgustab vaimulikke leidma väljundit oma loomingu tutvustamiseks.
Kõigile neile lohutuseks, kes Jõhvi näitust vaatama ei ole pääsenud, annab Eva Jänes lubaduse selle näituse põhjal korraldada üks väike väljapanek Tallinna Jaani kirikus, kus on valmimas näituseruum.
Sirje Semm

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)