Valgus koidab üle maa

Laulupeo 150. sünnipäeva tänujumalateenistusele koguneti reede, 21. juuni keskpäeval Tartu toomkiriku varemete vahele.

Ei ole just palju üritusi, mis pakuvad võimaluse koguneda toomkiriku müüride vahel, kuid laulupeo tänujumalateenistus selle põhjuse andis. Eriline oli jumalateenistuse paik ja eriline iga detail, mis lisas nüansi Jumala kiitusesse ja muutis teenistuse tervikuks. Olgu siis kasutusel olnud Artur Taska nahkköites ja metallnaastudega kaunistatud Suur Piibel, mis valmis 1939 ja kuulub kunagise peapiiskopi Alfred Toominga perekonnale. Seda Piiblit ei saanud protsessioonis õpetaja Siimon Haameri käes märkamata jätta.
Iga detail sidus mineviku olevikuga ja viitas tulevikule. Kasutusel olnud välikantsel toodi Kolga-Jaanist, kus seda kasutatakse surnuaiapühadel. Kantsel on vanem kui 1869 alanud laulupidu ja sidus tänapäeva suurmees Villem Reimaniga, kes on jutlust öelnud selle taga juba meie esivanematele ja kuulutanud õigust eestlaste vabadusele. Altarikrutsifiks oli kasutusel Tartu Peetri kirikus selle pühitsemisest 1884 kuni veebruarini 2010. Valge altaripõll ja kantslilina on kirikus kasutusel aga praegu. Paiga pühitses jumalateenistuseks politseikaplanaadi peakaplan Valdo Lust.
Sümboolne oli jumalateenistusel teeninud vaimulike vägi. Kulus väike viiv, et mõista – teenisid ju kunagise Liivimaa alale jäävate praostkondade vaimulikud juhid: Tartu praost Ants Tooming ja abipraost Kristjan Luhamets, Valga praost Mart Jaanson, Viljandi abipraost Markus Haamer ja Võru praost Üllar Salumets. Lisaks osales jumalateenistusel Tartu praostkonna vaimulikke.
Praost Ants Tooming ütles jutluses, et meie esivanemad olid nii targad, et tulid toomkiriku müüride alla palvetama. Kui müürid kõneleksid, siis oleks neil palju öelda selle rahva kohta, kes 1869 tõi kuuldavale kiituse- ja tänulaule. Pärast seda on ikka kokku tuldud laulma ning rõõm, tänu ja voogamine püsib inimeses nädalaid pärast pidu, aga ka kõikides meie elupäevades. Seda need kivid meiega räägivadki.
Jutlusest tahaks välja tuua veel ühe mõtte. Runneli sõnadele „Kuni su küla veel elab“ tegi praost muudatuse, sõnades „Kuni su kirik veel elab, elab su rahvas ka“. Ja kutsus jumalateenistusel osalenuid olema lähedastele elava sõna kandjaks.
Kui „Laul Jehoova kiituseks“ kõlas esimese üldlaulupeo avajumalateenistusel Tartu Maarja koguduse segakoori esituses, siis ka sellel jumalateenistusel. Laulu toetas Kose kiriku pasunakoor. Laulu pealkirjaga „Jumal on suur“ esitati esimesel üldlaulupeol 1869 ja see oli ettekandel Tartu Maarja kirikus, kus toimus Tartu 2019. aasta laulupeo ja XXVII laulupeo ühiskontsert. See on viide psalmile 97, kust pärineb ka selle loo pealkiri.
Jumalateenistusel meenutas Enn Lillemets esimesel laulupeol külalisena viibinud Ungari keeleteadlase Paul Hunfalvy tähelepanekuid. Neis ütles keeleteadlane, et eesti talupoja näoilme meenutab saksa talupoegi, naised on üsna ilusad, eriti Viljandimaal.
Õhtupoolikul sai end häälestada järgmisel päeval toimunud peakontserdile lauluväljakul. Suur tänu Issandale Jumalale, kes laskis mitu päeva väldanud üritustel hästi korda minna.
Rita Puidet

Pildigalerii: